Riigisekretär Taimar Peterkop ei oska öelda, kuidas Eesti riik võiks Estonia vraki eraalgatuslikule uurimisele reageerida. Küll näeb ta uurimises mitmeid ohukohti.
"Selleks, et vastata küsimusele, kuidas Eesti peaks reageerima eraalgatuslikule uurimistegevusele, on täna veel liiga vähe infot," kommenteeris Taimar Peterkop ERR-ile Margus Kurmi juhitud ja erasektori rahastatud uurimismeeskonna plaani sukelduda Estonia vraki juurde.
Teisipäeval rääkis Kurm, et nende meeskonnal on plaan filmida laevavrakki, vajadusel eemaldada pinnast vraki vigastuste paremaks uurimiseks ning tuua mõni ese veepinnale.
Peterkop leidis, et ehkki eraalgatuslikku esemete ülestoomist Estonia vraki juures on keeruline jätta hindamata hauarüüste vaatest, puudub tegelikult olukorral pretsedent ja hinnata tuleb mitmeid erinüansse.
"Hauarahust rääkides tuleb alustada sellest, et Estonia vrakk on katastroofiohvrite viimane puhkepaik – surnuaed – kui tuua võrdlus maismaalt," ütles Peterkop. "Surnuaialt vara kaasavõtmine pole ju vastuvõetav ja 1995. aastal sõlmitud Estonia hauarahu kokkulepe seda mõtet ka kannab."
Peterkop lisas, et eraalgatuslikult võetud pinnaseproov või pinnase liigutamine võib osutuda hauarahu rikkumiseks, kui sellega mõjutatakse vrakki või surnukehasid.
"Veel on mure, et pinnaseproovide võtmine ja pinnase liigutamine enne ohutusjuurdluse asutuste põhiuuringuid võib muuta Estonia vrakki ümbriseva ala olukorda ning raskendada hilisemat ametlikku põhiuuringut," nägi Peterkop uurimistegevuses ohukohti.
Ka ohutusjuurdluse keskuse (OJK) juht Rene Arikas on erauurimise suhtes skeptiline. "Vraki ümbruses on pinnas väga ebastabiilne, seal on varem toimunud eri aegadel neli varingut ning neid võib veelgi tekkida," selgitas ta.
"Kui minnakse vraki ümbrust uurima ning puututakse või eemaldatakse pinnast, siis on suur risk pöördumatult kahjustada vrakki ja selle ümbrust. Selle tulemusena on hiljem keeruline või praktiliselt võimatu tuvastada algne olukord ning hilisem sündmuste käik."
Arikas lisas, et talle ei tundu mõistlik erauurimise algatamine ajal, mil riikide korraldatavad uuringud on pooleli.
"Selle tegelik eesmärk on ebaselge," ütles Arikas. Samas lubas ta, et OJK jätkab uuringuid vastavalt varem paika pandud tegevusplaanile.
Arikas möönis, et Margus Kurm ei ole ei tema ega OJK-ga olnud ametlikult kontaktis ning tegevusi ja plaane kooskõlastanud. "Infot selle kohta, mida vraki juures tegema hakata plaanitakse, on OJK saanud meedia vahendusel," ütles ta.
Eesti jaoks on tegevuse õiguslikkus ebaselgeKüsimusele, kas Soome ja Rootsi võimud võivad esitada süüdistuse vraki juurde sukeldunud inimestele, Peterkop vastata ei osanud.
"Mõlemas riigis hakkasid juulist 2021 kehtima analoogsed seadusemuudatused, mis lubavad ametiasutustel uurimistegevust Estonia õnnetuspaigas," selgitas Peterkop, miks riikide ohutusjuurdluse keskused said suvel üldse uuringutega alustada. "Muu tegevus vraki juures, välja arvatud reostuse vältimiseks või vraki kaitseks, pole meie teada Soome ja Rootsi seadusandluse järgi lubatud."
Küll aga lisas Peterkop, et välisministeerium ja riigikantselei teavitasid segaduse vältimiseks Rootsi ning Soome partnereid, et Margus Kurmi juhitud tegevus on eraalgatuslik ja see ei ole seotud Eesti riigi ega ohutusjuurdluse keskuse eestvedamisel toimuva kolme riigi eeluuringutega.
"Eesti esindajana on keeruline kommenteerida, kuidas Soome või Rootsi käituvad oma siseriiklikust õigusruumist lähtuvalt," vastas Peterkop küsimusele, kas võib juhtuda, et teised riigid takistavad Kurmi meeskonnal vraki juurde pääsemist.
Ametlik põhiuurimine toimub 2022. aastalArikas selgitas, et kui Margus Kurmi meeskond jagab uuringute käigus kogutud informatsiooni, siis OJK sellega kindlasti tutvub.
Ka Peterkop lisas, et Eesti on võtnud uute asjaolude selgitamist väga tõsiselt. 2021. aasta juulis sukelduti vraki juurde, kus tuvastati uusi asjaolusid. Need uuringud olid vajalikud ette valmistamaks 2022. aastal tehtavaid põhiuuringuid.
Suvel segas ametliku uurimise ajal tundmatu päritoluga signaal sonariga vraki uurimist. Millega tegu oli, ei ole endiselt kindlaks tehtud.
"Edastasime info signaali segamise kohta kaitseväele ja välisluureametile, kes uurisid seda ja suhtlesid selles küsimuses ka oma välisriiklike partneritega," ütles Arikas. "Nad ei tuvastanud segamise allikat."
https://www.err.ee/1608339329/...
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
e m rootsis20 Sep 2021 03:03
Krashile viitavad omapärased "õnnetused":
Tsiteeri:
Igor Kristapovitš. 1994. aasta oktoobris tapeti Lasnamäel kodumaja ees tolliameti endine peadirektori asetäitja Igor Kristapovitš. ESSis töötanud mehele lasti kuul pähe, kui ta kummardus vaatama tühjaks lastud autokummi.
Kalev Vahtras. Jutta Rabe meenutas aastaid tagasi SL Õhtulehele: "Esimestel päevadel pärast Estonia hukkumist oli Kalev päästetute kirjas. Kalevi abikaasale Ruthile kinnitati, et mees on Turu haiglas. Ruth sõitis Soome ja seal öeldi talle, et tema mees viidi Rootsi. Kalev Vahtrase surnukeha olevat leitud merest, talle näidati fotot ning Ruth Vahtras tundis abikaasa ära. Hiljem tõi Kalevi vend surnukeha Eestisse. Kui siin kirst lahti tehti, oli vend šokeeritud: surnukehal olid noahoopide jäljed ning lõikehaavad."
Harri Enula: Estline´i Eesti juht leiti 1996. aastal Tallinna–Keila raudtee äärest. Mees oli keeratud okastraadi vahele ja visatud raudteele. Kõrvalt leiti ta auto ning dokumendid, kõik olid puutumata.
Väino Karmi. Eesti tuntuimast margikogujast vanemuurija tegeles Estonia huku kriminaalasjaga. Ta suri 1999. aastal pärast pikka ja rasket haigust.
Aleksander Voronin. Salapärane Ida-Virumaa ärimees, kelle kohvrit otsisid tuukrid pärast õnnetust meresügavustes oleva Estonia kajutitest. Tuukrite ja tuukri kontrolli omavahelisest vestlusest selgub, et Voronini kohver tuli iga hinna eest leida. See ka leiti, kapten Pihti kajutist…
Voronin pääses küll laevaõnnetusest, kuid suri 2002. juunis insulti. Ta lahkus jäädavalt kaks nädalat pärast seda, kui ajaleht Süddeutsche Zeitung vaagis ühes artiklis tema ja salajase relvaäri võimalikku seotust laevahukuga.
Visad vaikijad
Estonia hukku uurinuist on nimekaim vaikija toonane sideminister Andi Meister. Ta on küll kirjutanud Ainar Ruussaare abiga raamatu «Lõpetamata logiraamat», kuid pärast seda pole soovinud enam ühtegi sõna Estonia kohta öelda.
Kuulujutud räägivad, et ta loobus Estonia uurimisest pärast telefonikõnesid, kus teisel pool vaikiti, samuti olevat ta lähituttavatele kurtnud, et teda jälitatakse… Meister on palunud, et keegi teda enam seoses Estoniaga ei tülitaks.
Teine legendaarne vaikija on Rootsi peaminister Carl Bildt. Estonia õnnetusest kuuldes oli Bildt oma valitsusega viimasel õhtusöögil (sest ametisse astus peatselt uus valitsus), siirdus sealt tööle, kus veetis lõputuid telefonikõnesid tehes terve öö. Rootsis arvatakse, et just sel ööl leppis Bildt venelaste ja ameeriklastega kokku, kuidas tuleb edasi käituda. Järgmisel päeval Turus Eesti ja Soome peaministri ning ajakirjanikega kohtudes teadis Bildt juba täpselt laevahuku põhjust – purunenud visiiri.
«Arvame, et Bildt võttis ühendust USA, Venemaa, Saksamaa, Soome ja Eesti võimude või eriteenistustega. Kuna ta ei soovinud nende riikidega tülli mina ja mõtles eelkõige Rootsi rahvuslikele huvidele, võttis ta kuulda neilt saadud soovitusi ega pannud relvaäri suure kella külge. Aga see on esialgu vaid meie oletus,» on SL Õhtulehele tunnistanud Estonial lähedased kaotanud rootslased Bertil Calamnius ja Lennart Berglund.
Vaikinud on ka toonane mereteedeameti juht Kalle Pedak. Ta on ajakirjanikega kohtunud, kuid keeldub ametlikult õnnetuse põhjustest rääkimast.
Ehmatanud on nüüd ka Margus Kurm, kelle uut raportit süüdistati spekulatsioonis ja vandenõuteooriatele toetumises. Ta keeldub intervjuust, sest ei soovi, et temast saaks prokurör, kes tegeleb vaid Estoniaga.
1994. aastal Estonia huku uurimiseks loodud rahvusvahelise komisjoni liikmed Uno Laur, Jaan Metsaveer, Heino Jaakula, Kari Lehtola, Tuomo Karppinen, Heimo Iivonen, Olle Noord, Hans Rosengren ja Ann-Louise Eksborg on Estoniast väsinud.
Kapten Uno Laur ei soovi midagi enam kommenteerida. Paljud teised on löödud Kurmi komisjoni uutest avastustest ega mäleta uurimisperioodi enam väga täpselt, nii mõnigi suhtub Kurmi töömeetoditesse skeptiliselt.
e m rootsis15 Sep 2021 23:12
" Ka Peterkop lisas, et Eesti on võtnud uute asjaolude selgitamist väga tõsiselt. "
Loomulikult. Ja vajadusel Rootsi, Soome ja Eesti sõbralikus koostöös uuritakse .... 200 aastat.
Seega ei ole konkureerivad uuringud teretulnud ning hägustavad merepõhja setteid. Maailma rahule ei tule kasuks kui Saksa-Vene Läänemere põhise sõprusprojekti NordStream juures toimub mingi varing...
Loe kõiki kommentaare (2)
