Riigisekretär Taimar Peterkop ei oska öelda, kuidas Eesti riik võiks Estonia vraki eraalgatuslikule uurimisele reageerida. Küll näeb ta uurimises mitmeid ohukohti.

"Selleks, et vastata küsimusele, kuidas Eesti peaks reageerima eraalgatuslikule uurimistegevusele, on täna veel liiga vähe infot," kommenteeris Taimar Peterkop ERR-ile Margus Kurmi juhitud ja erasektori rahastatud uurimismeeskonna plaani sukelduda Estonia vraki juurde.

Teisipäeval rääkis Kurm, et nende meeskonnal on plaan filmida laevavrakki, vajadusel eemaldada pinnast vraki vigastuste paremaks uurimiseks ning tuua mõni ese veepinnale.

Peterkop leidis, et ehkki eraalgatuslikku esemete ülestoomist Estonia vraki juures on keeruline jätta hindamata hauarüüste vaatest, puudub tegelikult olukorral pretsedent ja hinnata tuleb mitmeid erinüansse.

"Hauarahust rääkides tuleb alustada sellest, et Estonia vrakk on katastroofiohvrite viimane puhkepaik – surnuaed – kui tuua võrdlus maismaalt," ütles Peterkop. "Surnuaialt vara kaasavõtmine pole ju vastuvõetav ja 1995. aastal sõlmitud Estonia hauarahu kokkulepe seda mõtet ka kannab."

Peterkop lisas, et eraalgatuslikult võetud pinnaseproov või pinnase liigutamine võib osutuda hauarahu rikkumiseks, kui sellega mõjutatakse vrakki või surnukehasid.

"Veel on mure, et pinnaseproovide võtmine ja pinnase liigutamine enne ohutusjuurdluse asutuste põhiuuringuid võib muuta Estonia vrakki ümbriseva ala olukorda ning raskendada hilisemat ametlikku põhiuuringut," nägi Peterkop uurimistegevuses ohukohti.

Ka ohutusjuurdluse keskuse (OJK) juht Rene Arikas on erauurimise suhtes skeptiline. "Vraki ümbruses on pinnas väga ebastabiilne, seal on varem toimunud eri aegadel neli varingut ning neid võib veelgi tekkida," selgitas ta.

"Kui minnakse vraki ümbrust uurima ning puututakse või eemaldatakse pinnast, siis on suur risk pöördumatult kahjustada vrakki ja selle ümbrust. Selle tulemusena on hiljem keeruline või praktiliselt võimatu tuvastada algne olukord ning hilisem sündmuste käik."

Arikas lisas, et talle ei tundu mõistlik erauurimise algatamine ajal, mil riikide korraldatavad uuringud on pooleli.

"Selle tegelik eesmärk on ebaselge," ütles Arikas. Samas lubas ta, et OJK jätkab uuringuid vastavalt varem paika pandud tegevusplaanile.

Arikas möönis, et Margus Kurm ei ole ei tema ega OJK-ga olnud ametlikult kontaktis ning tegevusi ja plaane kooskõlastanud. "Infot selle kohta, mida vraki juures tegema hakata plaanitakse, on OJK saanud meedia vahendusel," ütles ta.

Eesti jaoks on tegevuse õiguslikkus ebaselge

Küsimusele, kas Soome ja Rootsi võimud võivad esitada süüdistuse vraki juurde sukeldunud inimestele, Peterkop vastata ei osanud.

"Mõlemas riigis hakkasid juulist 2021 kehtima analoogsed seadusemuudatused, mis lubavad ametiasutustel uurimistegevust Estonia õnnetuspaigas," selgitas Peterkop, miks riikide ohutusjuurdluse keskused said suvel üldse uuringutega alustada. "Muu tegevus vraki juures, välja arvatud reostuse vältimiseks või vraki kaitseks, pole meie teada Soome ja Rootsi seadusandluse järgi lubatud."

Küll aga lisas Peterkop, et välisministeerium ja riigikantselei teavitasid segaduse vältimiseks Rootsi ning Soome partnereid, et Margus Kurmi juhitud tegevus on eraalgatuslik ja see ei ole seotud Eesti riigi ega ohutusjuurdluse keskuse eestvedamisel toimuva kolme riigi eeluuringutega.

"Eesti esindajana on keeruline kommenteerida, kuidas Soome või Rootsi käituvad oma siseriiklikust õigusruumist lähtuvalt," vastas Peterkop küsimusele, kas võib juhtuda, et teised riigid takistavad Kurmi meeskonnal vraki juurde pääsemist.

Ametlik põhiuurimine toimub 2022. aastal

Arikas selgitas, et kui Margus Kurmi meeskond jagab uuringute käigus kogutud informatsiooni, siis OJK sellega kindlasti tutvub.

Ka Peterkop lisas, et Eesti on võtnud uute asjaolude selgitamist väga tõsiselt. 2021. aasta juulis sukelduti vraki juurde, kus tuvastati uusi asjaolusid. Need uuringud olid vajalikud ette valmistamaks 2022. aastal tehtavaid põhiuuringuid.

Suvel segas ametliku uurimise ajal tundmatu päritoluga signaal sonariga vraki uurimist. Millega tegu oli, ei ole endiselt kindlaks tehtud.

"Edastasime info signaali segamise kohta kaitseväele ja välisluureametile, kes uurisid seda ja suhtlesid selles küsimuses ka oma välisriiklike partneritega," ütles Arikas. "Nad ei tuvastanud segamise allikat."

https://www.err.ee/1608339329/...

Märkmed: