STOCKHOLM (EE) — Kui 27. septembril 1994 olnuks tolleaegse Rootsi Mereameti ohutusliikluse osakonna direktori Benkt Erik Stenmarki mobiiltelefon sisse lülitatud, siis oleks reisiparvlaeva „Estonia“ katastroof, milles hukkus 852 inimest, toimumata võinud jääda. Nii vähemalt väidavad Rootsi ajakirjanikud Susanne Popova ja Mats Holm oma äsjailmunud raamatus „Protokoll“, milles käsitletakse „Estonia“ hukuga seonduvat.
Raamatust selgub, et kaks päeva enne katastroofi kontrollisid „Estonia“ tehnilist olukorda Rootsi Mereameti peainspektor Åke Sjoblom ja inspektor Gunnar Zahlee. Raamatu autorite sõnul leidsid inspektorid laeva juures kokku 14 tehnilist viga, millest viis olid sedavõrd ohtlikud, et oleks tulnud enne aluse väljumist ilmtingimata parandada.
Åke Sjoblom, keda ma isiklikult tunnen alates 1994.a. sügisest, teatas mulle telefonitsi, et Rootsi autorite väited „Protokollis“ ei vasta üldse mitte tõele ja on pehmelt öeldes vaid nende endi fantaasia, sest tol ajal polnudki veel tänapäeva mõistes mobiiltelefone. Mul on olemas ka tunniajaline video-intervjuu Åke Sjoblomiga, kus ta räägib „Estonia“ ehitanud Saksa Laevaehitustehase inspektoritele enda poolt läbi viidud „Estonia“ tehnilisest kontrollist Tallinna sadamas 27. septembril 1994.
Sjoblom räägib kõnealuses intervjuus sakslastele, kuidas ta koos oma kolleegi Gunnar Zahleeniga avastas laeva juures mitmeid tehnilisi puudusi. Esiteks olid mõned tulekindlad uksed liikumatus asendis, neid polnud võimalik vajaduse korral sulgeda. See viga kõrvaldati kohe, veel enne „Estonia“ väljumist sadamast. Ka mõned lasti kinnitusmehhanismid olid korrast ära ja laeva visiiri alumise osa kummitihend laskis mõnes kohas natuke vett läbi. Kuna aga ettekirjutuse kohaselt peab laeva visiir olema mitte vee-, vaid ilmastikukindel, siis leidsid Sjoblom ja Zehleen, et alus võis sellises seisukorras siiski merele minna ja jätkata reise Tallinn-Stockholmi liinil.
Åke Sjoblom nimetab ka kõnealuses intervjuus, et „Estonia“ oli väga ilus laev ja selle meeskond väga kompetentne ning oskas hästi inglise keelt. Ta avaldas samuti veendumust, et kunagi selguvad „Estonia“ huku põhjused nagunii.
Oma intervjuu lõpus toonitas Åke Sjoblom, et ta on kontrollinud paljusid laevu — nii Norra, Taani, Islandi, Poola Rootsi, Saksa Inglise omi, ja et Eesti meremehed on nendega samal tasemel või isegi mõnes mõttes paremad, sest nad on väga kohusetundlikud.
On selge, et „Estonia“ katastroofi küsimus tuleb varem või hiljem lahendada ka poliitisel tasemel.
Rootsil tuleks võtta eeskuju Itaalialt. Sealsed võimud leidsid pärast hiljutist 118 inimelu nõudnud SASi lennuki katastroofi Linate lennuväljal Milanos üles süüdlased selles õnnetuses. Need olid 11 Linate lennuvälja spetsialisti, kes said ka kõik vastava karistuse.
On kahtlemata Rootsi uurimisorganite suur häbi, et üheksa aasta jooksul pole suudetud üles leida peamisi süüdlasi, kes olid vastutavad 28. septembril 1994 toimunud reisiparvlaeva Estonia katastroofi eest, mis viis merepõhja 852 inimest.
Ka „Sveriigil“ tuleks vabaneda oma korrumpeerunud riigiametnikest.
„Estonia“ huku küsimus ei anna Rootsile rahu
Arvamus
TRENDING
