Juba 11. korda toimus Torontos multikultuurne kooride kontsert „Singing Together“ — seekord avaras ja moodsas Korea presbüteriaani kirikus, mille 600-kohaline pühamu oli rahvast täis. Osales kaheksa koori, kokku 250 lauljaga.
Kava algas võimsa Kanada hümniga, oli kuulda mitmeid keeli ja toredat häälte harmooniat.
Järgnesid üksikkooride esinemised, mis viidi läbi hästi organiseeritult ja sujuvalt. Kui üks koor lõpetas esinemise, oli järgmine kohe valmis kuulajate ette astuma.
Esmalt esines 45-liikmeline armeenlaste koor (Armenian Choir of Toronto), esitades kolm rahvalaulu; seejärel austerlaste koor (Edelweiss Choir) 20 lauljaga, kus ei puudunud isegi joodeldaja.
Kolmandaks oli võimalus kuulata selle õhtu suurimat — 60-liikmelist itaallaste koori Coro San Marco. Muuhulgas lauldi Verdi ooperist „The Anvil Chorus't“, kus tegid kaasa võimekad solistid. Seejärel laulis 26-liikmeline horvaatlaste CroArte Chorale, mida saatis 4-liikmeline ansambel (3 mandoliini ja bass).
Esimese kavapoole viimaseks esinejaks oli jaapani naiskoor Chor Trillium, mille 22 lauljat ja dirigent demonstreerisid professionaalset taset, mida ehk eelmised koorid polnud saavutanud. Nende poolt esitatud kolm laulu olid haaravad ja ülimalt nauditavad.
Pärast vaheaega jätkus kava teise itaallaste koori — 20-liikmelise Coro Italia L'Aquilla hoogsa etteastega. Kooril on head solistid, lõpetati L. Denza populaarse „Finiculi Finucula'ga“, millele publik kaasa plaksutas.
Ja siis tulid lavale Estonia Segakoori 30 lauljat. Naislauljad kandsid väärikalt eesti rahvariideid, mehed olid valgetes särkides. Koori esinemine oli heatasemeline. Esmalt kõlas K. A. Hermani „Laula ja hõiska“ Jaan Medri juhatusel; järgnesid J. Mandre „Ööl hämaral kõnnin teel“ ja L. Veevo „Esimene lumi“, milliseid juhatas Margit Viia-Maiste. Viimase palana esitati Ingrid Silma juhatusel A. Oidi „Lumememmede jenka“, mille hoogsa seade oli kirjutanud Mart Jaanson, kes seda laulu ka ise klaveril saatis. Laul pälvis publikult sooja aplausi.
Üksikkooridest esines viimasena hiina koor Chinese Canadian Choir of Toronto, mille 36 lauljat esitasid kaks meeldivat pala.
Kontsert lõppes 250-liikmelise ühendkoori esinemisega nelja erineva dirigendi juhatusel. Alustati populaarse G. D. Weissi ja B. Thiele lauluga „What a Wonderful World“, järgnesid kaks Mozarti pala — „Hostias“ (Requiem Mass) ja „Alleluia“ (Exultante, Jubilate). Viimaseks kõlas A. MacGillivray „Here's to Song“ soprani- ja tenorisolistidega. Koori saatis võimekas hiina päritoluga pianist Cecilia Song. Massikoori esinemine oli ka ilmselt õhtu kõrgpunktiks, sest kiiduavaldused ei tahtnud lõppeda.
Kokkuvõtteks võiks mainida, et kuigi kooride tasemed ja suurused olid erinevad, oli kogu õhtu nauditav ja mitmeti ka teadmisi avardav. Samuti oli oli meeldiv kogeda, et meil kui laulurahval on väärikas koht teiste siinsete lauljate peres. Kahjuks oli aga publiku hulgas vaid üksikuid kaasmaalasi, keda võinuks vaid ühe käe sõrmedel üles lugeda.
Kogu õhtu motoks oli „If Music be the Food of Love ... Sing on!“ (Kui muusika on toiduks armastusele, siis ... laulgem edasi!)
