Kuigi Eesti Elu kalendris on märgitud kontserdi kuupäevaks 8. november, on ürituste kokkulangevuse tõttu kontserdi ajaks nüüd määratud 15. november. 25-aastase tegevuse tähistamise puhul on sobiv vaadelda Estonia koori asutamise ja arenemise käiku. Eestlased on õigusega uhked oma koorilaulu traditsiooni ja taseme üle, ning on püsivalt toetanud kohalikke koore, kes seda meie kultuuriharu elavana ja jõudsana on hoidnud.
"
Kevadel 1976 kutsus dr. Roman Toi lauljaid Toronto Eesti Meeskoorist, Toronto Eesti Segakoorist ja Leelo koorist esinema McMaster'i Ülikoolis. Lauldi Segakoor „Estonia“ nime all 40 lauljaga. Sellest aga veel püsivat koori ei tekkinud. 1978.a. mais pidas dr.Toi Trent Ülikoolis organisatsioonide seminaril kooriteemalise loengu ja selleks ta moodustas 30 liikmelise koori, kus osales rohkem uusi noori lauljaid kui 1976. aastal.
Varsti peale seda korraldas Andres Raudsepp samade lauljatega suurlavastuse „Legendide Maa“ Toronto Caravani pidustusteks. Ansambli juhatajaks palus ta Roman Toi, misjärel R. Toi ja A. Raudsepp tulidki välja mõttega asutada uus koor, milles leiduks rohkem nooremaid lauljaid ja mis oleks võimeline esindama eesti koorimuusikat ka väljaspool oma ühiskonda. Esimesel nõupidamisel, suvel 1978, osalesid peale nende kahe veel Heli Kopti, Pärja Tiislar ja Anne-Liis Tüll. Järgmisel kokkutulekul, sama aasta sügisel tulid juurde veel Mall Puhm ja Aino Müllerbeck.
1978.a. sügisel alustati regulaarsete harjutustega Toronto Kuningliku Konservatooriumi ruumides, kus Roman Toi oli õppejõud. Esimene etteaste toimus eelseisvast juubelit tähistavast kontserdist täpselt 25 aastat tagasi, novembris 1978, Tartu Instituudis dr. Toi koorimuusika loengut illustreerides. 1979.a. Põhja-Ameerika laulupeol esines kammerkoor Estonia koos teiste kooridega ja ka koos East York Symphony orkestriga. Esimene iseseisev kontsert Estonia segakoori nime all toimus 20.jaanuaril 1980 Kuningliku Konsevatooriumi kontsertsaalis, kus saal jäi publikule kitsaks.
15. novembril 2003 astub uuesti lavale eesti ühiskonnale nii tuttavaks saanud Estonia koor, et seda veerandsajandit meenutada ja kinnitada, et armastus eesti laulu vastu on püsiv. Selle aja jooksul on koor andnud hulgaliselt kontserte, võtnud osa ühiskonna suurtest ja väikestest üritustest ning teinud kontsertreise lähedale ja kaugele.
On osaletud kõigil Esto-del: Kanadas, Rootsis, USAs ja Austraalias. 1984.a. Estol oli kooril suureks elamuseks kontsert Ontario Place Forum'is kus lauldi Toronto Sümfoonia Orkestriga Neeme Järvi dirigeerimisel Sibeliuse „Finlandiat“. 1992.a. Esto Laulupeol sai isegi laulda Carnegie Hall'is New Yorgis. Ka on lauldud Lääneranniku Eesti Päevadel Vancouveris ja San Franciscos.
Viies eesti koorilaulu väljapoole meie oma ühiskonda, laulis Estonia koor mitu aastat kaasa Art Gallery of Ontario ja Scarborough jõulukontsertidel. Helsingi lepingu aastapäeval 1985 lauldi Ontario parlamendihoones koos teiste etniliste kooridega. Kindlasti üheks Estonia koori kõrgpunktiks kujunes laulmine Petlemmas jõuluõhtul 1985, kuhu koor oli kutsutud esindama Kanada koore. Mitmetel esinemistel, nii kirikutes kui ka kibbutzis kõlasid Pühal Maal eestikeelsed jõululaulud. Mõned suuremad üritused on võetud ette teiste balti kooridega, nagu Ford Centre'i suur kontsert koos leedu ja soome kooridega, ning möödunudaastane jõulukontsert Metropolitan United kirikus, kus osales ka läti koor. Sellel kontserdil, mille kuulajaskond ulatus 1000-ni, oli kõrgpunktiks Ivars Taurinsi juhatatud Haydn'i „Missa Sancti Nicolai“.
Unustamatu on aga Estonia koori esimene retk Eestisse, 1990. a. laulupeole. Koor lendas kodumaale suures koosseisus (u. 80 lauljaga), esines iseseisvalt Estonia kontsertsaalis ja sai sooja vastuvõtu osaliseks nii võõrustavate kooride, dirigentide kui ka eesti rahva poolt, kes meid laulupeo rongkäigus tervitasid. Roman Toi oli palutud üheks laulupeo juhiks, tunnustamaks tema panust eesti muusika viljelemisel paguluses. Koorile korraldati koosviibimine, kus kohtuti Gustav Ernesaksa jt. eesti heliloojatega nagu R. Eespere ja U. Sisask. Enne Eestisse minekut oli Estonia koori kutsel Torontosse sõitnud üks laulupeo juhtidest, Ants Üleoja, kes kooriga laule viimistles ja koos dr. Toiga laulupeo kavaga kontserti Torontos juhatas. Estonia koor võttis osa ka 1994. ja 1999.a. laulupidudest ja tõi Eestist eelnevalt kohale Ene Üleoja, Kuno Arengu ja veelkord Ants Üleoja, et koori hästi ette valmistada.
On peetud toredaid tuluõhtuid Eesti Majas koori majandamiseks, alustades „Kevadnootidega“ a. 1983. Hiljem tulid „Võluva Valentiinuse“ kavad kuni selle aasta etteasteni „Tantsu taktis“.
Estonia koori 25 tegevusaasta jooksul on koorist läbi käinud üle 200 laulja. Lauljaid on alati olnud igast vanusegrupist, ka on meiega laulnud mõned mitte eestlased kes tunnevad huvi eesti koorilaulu vastu. Peale dr. Toi lahkumist koori juurest on koori juhatanud Hilja Toom ning aastast 1996 Margit Viia Maiste.
Lõpetuseks on siin üleskutse Estonia koori endistele lauljatele, kes sooviksid kasvõi osaliselt juubelikontserdil kaasa laulda. Palun helistada informatsiooniks koori esinaisele Rutt Veskimetsale: 416-485-7548 ) või koorijuhile Margit Viia-Maistele: 416-223-7856 ).
Koori uus tegevusaasta algab 4. septembril ja ootame nii uusi lauluhuvilisi kui ka endiseid Estonia koori liikmeid, et koos tähistada veerandsajandit... Laulame edasi!
