Sigrid Laev
Ruut Rootsi parlamendiliikme väitel on Estonia huku uurimisel varjatud mitmeid fakte.
Lars Angström märkis eile Toompealt lahkudes, et Estonia huku senine uurimine on vaid kahtlusi lisanud.
Eestis käinud Rootsi parlamendiliikme sõnul annavad mitu viidet alust arvata, et sõjatehnikat veeti ka Estonia huku ööl.
1994. aasta 28. septembril ootas Eestist saabuvat laeva peale reisijate lähedaste ka ohtlike kaupade veoks mõeldud Rootsi transport ja eskort. Rootsi endine tolliülem on väitnud, et varemgi oli veetud laevalt Stockholmi Arlanda lennuväljale lasti, mis viidi edasi välismaale.
Eile Eestis käinud Rootsi parlamendiliikme Lars Angströmi sõnul lubab see väita, et ka laevahuku päeval oli pardal sõjatehnikat. “Arlanda toll on ametlikult kinnitanud, et oldi valmis transpordiks laevalt lennujaama,” ütles ta. “See näitab, et Eesti ja Rootsi polnud ainsad huvitatud osapooled, vaid et sõjatehnikat võidi transportida ka teistesse maadesse.”
Sõjatehnika vedu tunnistanud Rootsi komisjoni raportist selgus, et Rootsi kaitsejõud ja toll olid juba 1991. aastal sõlminud transpordilepingu, mis lubab Angströmi sõnul arvata, et ilmselt oli tehnikat veetud korduvalt ja juba aastaid.
Rootsi parlamendiliikme sõnul on senine uurimine varjanud mitmeid fakte. Nii nähtub eri aegadel tehtud ametliku filmimaterjali võrdlusest, et ajavahemikus 1994. aasta oktoobrist detsembrini on Estonia autoteki rampi avatud ja suletud. Detsembri filmilt on näha, et autorambi reelingud on maha lõigatud ja lebavad laeva läheduses.
Mis põhjusel ja kes seda tegi, pole teada ning ka laevahukku uurinud komisjon pole selle kohta midagi kirjutanud.
Kummaline on Angströmi sõnul seegi, et Soome sonarisüsteemiga varustatud laev, mis peaks nägema kilomeetri kaugusele ette, otsis uppunud Estonia laevast poolteise kilomeetri kaugusele jäänud visiiri kolm nädalat. “Seepärast on väga imelik, et võttis kolm nädalat aega, enne kui see väga suur metallitükk leiti,” märkis Angström.
Kahtlusi äratab tema sõnul ka laeva uppumisviis. Rootsi valitsuse palvel alternatiivseid uppumispõhjuseid uurinud sõjaväeeksperdid ütlesid, et uurimiskomisjoni raportis toodud faktidest lähtuvalt ei saanud laev nii kiiresti uppuda.
Kui vesi oleks tulnud vaid ülevalt, siis oleks laev pidanud kummuli keerama, seda aga ei juhtunud, märkis Angström. Pigem viitab laeva uppumisviis sellele, et vett tuli ka alt.
Need vastamata küsimused on Angströmi sõnul vaid näited senise uurimise kahtlasest väärtusest ning vastuseks ei saa olla vaid sõjatehnika vedu.
Vaja on sõltumatut uuringut
•• Senine uurimine on olnud pigem riikide poliitiline kokkulepe ning nüüd peaks alustama uurimist uus sõltumatu riik või organisatsioon, väitis Rootsi parlamendiliige Lars Angström.
•• Põhiseaduskomisjoni ettepanekul arutab riigikogu neljapäeval vajadust luua uurimiskomisjon, mis peaks selgitama sõjatehnika vedamist Estoniaga 1994. aastal. See võimaldaks komisjoni aseesimehe Evelyn Sepa sõnul pääseda ligi seni suletud dokumentidele.
•• Praegu pole teada, kus on 27. septembril Eestist väljunud Estonia tollidokumentide originaalid ja koopiad. “Nende kohta annavad nii kapo kui tolliamet vastukäivat infot,” lisas Sepp.
S.L.
Estonia last võis liikuda välismaale EPLO
Arvamus
TRENDING
