Ohutusjuurdluse keskuse vahearuande lõpus tehakse esialgsed järeldused. Eelkõige tuuakse vahearuandes esile vraki halb seisukord. Seni kogutud tõenditele tuginedes tehti kaks järeldust, mille kohaselt ei ole mingeid viiteid kokkupõrkele ega plahvatusele vööri piirkonnas. Samuti järeldati aruandes, et parvlaev Estonia ei olnud merekõlblik.
See järeldus põhineb kahel asjaolul: visiiri konstruktsioonis esinesid puudused, mida oleks olnud võimalik avastada, kui oleks tehtud vööriosa ülevaatus, ja kuna vöörirambi kui põrkevaheseina ülemise pikenduse asukoht põhines praktilisel otsusel reeglitest vabastuse tegemiseks, oleks pidanud sellise vabastuse tingimus olema kirjas laeva tunnistustes, kuid seda ei dokumenteeritud vastavalt.
Kui see vabastus oleks asjakohasesse tunnistusse märgitud, ei oleks laev Tallinna-Stockholmi liinil sõita võinud.
Seni ei ole leitud midagi, mis muudaks oluliselt Rootsi 1997. aasta aruandes esitatud tehnilisi järeldusi ja õnnetuse toimumise põhjuseid.
Ohutusjuurdluse keskus algatas 2020. aasta oktoobris parvlaev Estonia esialgse hindamise rootslaste poolt avaldatud videomaterjali põhjal, millel on näha Estonia vraki paremas pardas auku. Esialgset hindamist juhib OJK, kuna Eesti on laeva lipuriik. Rootsi osaleb hindamises paljude rootslastest ohvrite tõttu. Soome aitab hõlbustada uuringuid hukupaigas, kuna õnnetus toimus Soome vetes. Soome ei ole osalenud veealustes uuringutes, mida viivad läbi Eesti ja Rootsi.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Esialgse hindamise eesmärk on kindlaks teha parema parda vigastuste tekkepõhjused ning hinnata, kas on põhjust muuta 1997. aasta õnnetuse rahvusvahelise ühiskomisjoni lõpparuandes parvlaeva uppumise kohta tehtud järeldusi. Samuti teeb esialgne hindamine kindlaks, kas parvlaev Estonia uppumise ohutusjuurdlus tuleks taasavada.https://estonia1994.ee/uudised...
