Eesti Abistamiskomitee Kanadas korraline aastapeakoosolek peeti 7. juunil T. Eesti Maja kristallsaalis. Juhatas osaajaliselt Tarvo Toomes, hiljem EAK esimees dr. Mart Leesment, protokollis sekretär Marju Säägi.
Peakoosolek oli hästi ette valmistatud. Eestikeelsed majandusaruanded EAK, Ehatare puhke- ja põetuskodu kohta olid liikmeile posti teel kätte saadetud ja olid ka kohapeal saadaval koos ingliskeelsete majanduslike ülevaadetega ja firma Brodeur Dennis Chartered Accountants kirjaliku tõendiga asjaajamise korralikkuse üle. Sama kinnitas ka kolmeliikmeline revisjonikomisjon, kelle aruande luges ette Egbert Runge. Suulisi seletusi andis ja vastas küsimustele aruannete kohta juhatuse liige Lea Kõiv, kes mainis kindlasti õigustatult, et EAK on üks majanduslikult tugevamaid eestlaste organisatsioone väljaspool kodumaad.
Kui pärast esimehe loetletud toetuse saanud organisatsioonide nimekirja avaldamist küsiti, kas on ikka veel vajalik abistada organisatsioone Eestis, vastas L. Kõiv, et ta on isiklikult viibinud Tallinna Lastehaiglas ja teab, et Kanada toetus läks aparatuuri ostmise näol õigesse kohta. Kui muretseme eesti rahva madala iibe pärast ja ei toeta lapsi, keda siis veel.
Koosolekul viibis ka end. koolijuhataja Edgar Marten, kes avaldas tänu TES Täienduskoolide õpilaskoori majandusliku abistamise eest Tallinna laulupeole sõiduks.
Pikema ülevaatega Ehatare tegevusest esines hoolduskodu administraator Ruth McFarlane. Tema tähelepanekud puhke- ja põetuskodu igapäevasest elust peaks huvitama meie lugejaskonda, eriti neid sadu kaasmaalasi, kes on ootejärjekorras, samuti sealsete elanike omakseid. Olgu Ruthi tähelepanekud toodud siinkohal lühendatult.
Paljude tubadega ja üldkasutatavate ruumidega hoonesse sisse astudes märkab igal pool puhtust. Arstlik personal hoolitseb tervise eest. Soovijaile on palju ajaviitelist tegevust: kontserdid, peod, ettekanded, jumalateenistused. Või külalised, kes tulevad niisama, et elanikega vestelda. Toitlustamine on hea. Kõik eestipärased toidud on saadaval.
Aastal 2003 kolis Ehatarre 36 uut elanikku, neist 25 puhke- ja 11 põetuskodusse. Puhkekodust lahkus 6 inimest põetuskodusse. Puhkekodus elab 8 abielupaari ja 79 üksikisikut, põetuskodus 32 isikut. Keskmine vanus on seal 90 aastat. Puhkekodusse pääsemist ootab 464 isikut, neist 44 abielupaari ja 376 üksikisikut. Põetuskodu järjekorras on 54 inimest, 23 meest ja 31 naist.
Tihti küsitakse, mis vahe on puhke- ja põetuskodul. Puhkekodu elanikud elavad suhteliselt iseseisvat elu ühiskonnas, kus on korraldatud toitlustamine, 24-tunnine meditsiiniline valve ja raskemate majapidamistööde tegemine. Puhkekodu elanikud tihti reisivad, mõned omavad isegi autot. Seevastu põetuskodu pakub täielikku hoolitsust vastava väljaõppe saanud personali poolt. Põetuskodusse vastuvõtmise järejekorda reguleerib provintsivalitsus oma vastavate osakondade kaudu, puhkekodusse pääsemiseks tuleb pöörduda Ehatare kontori poole.
Ruth McFarlane ütleb, et Ehatare edukuse saladus vanurite eest hoolitsemisel on teenistujate, vabatahtlike, EAK juhatuse ja elanike perekondade suurepärane koostöö.
Valimiste juurde asudes teatati, et juhatusest põhikirja kohaselt välja langenud Hilja Kuutma, Vello Medri, Vaige Niitenberg ja Lea Kõiv kandideerivad uuesti. Teisi kandidaate ei olnud. Seega osutusid eelpoolnimetatud isikud valituks aklamatsiooni korras. Revisjonikomisjon otsustati jätta valimata, piirdudes välisrevidendiga, kelleks valiti käesoleva artikli algul nimetatud firma. Kõik 2003.a. aruanded kinnitati, 2004.a. tegevuskava ja eelarve võeti vastu. Liikmemaks jäeti endiseks: $10 aastas.
Peakoosolekul käsitleti ka Estorada küsimusi ja lõplik lahendus sellele probleemile lükkus tulevikku. Teatavasti on Estorada EAK-le kuuluv 60 korteriga kinnisvara Scarborough linnaosas, mis ehitati mõni aeg tagasi tolleaegse Ontario valitsuse programmi alusel, olles mõeldud kaasmaalastele madala üürihinnaga elamispinnaks. Praegu on 60-st korterist eestlaste käes ainult 17. Mitmesugustel põhjustel on eestlased lahkunud. Valitsuste vahetus tõi muudatusi programmis ning seda tüüpi kinnisvarad kuuluvad nüüd omavalitsuste haldamisele, Estorada seega Toronto linnale. Sellega algasid probleemid Estorada eestlastest koosnevale juhatusele, milledele ei paista nüüd lõppu tulevat.
Estorada juhatuse liikmed Avo Kimmel ja Ivar Nippak kirjeldasid põhjusi, mis on teinud koostöö Toronto linnavalitsuse vastava osakonnaga raskeks või koguni võimatuks ja soovisid EAK seisukohta ummikust pääsemiseks. Samal teemal võttis korduvalt sõna Guido Laikve, soovitades ettevaatlikkust ja tasakaalukust Toronto linnaga suhtlemisel.
Ajaleheruumi piiratus ei võimalda sukeldumist üksikasjadesse, mis koosolekul selles küsimuses ette toodi. Esimees dr. Mart Leesmenti ettepanekul võeti vastu järgmine otsus, millele oli kaks vastuhäält. Otsus on koosoleku protokolli alusel sõnastatud järgmiselt: Eesti Abistamiskomitee, kes on Estorada omav organisatsioon, toetab Estorada juhatuse otsust peale juriidilise nõuande saamist kiiresti uurida ja täide viia lepingu lõpetamine Toronto linnaga, kes on lepingu pärija Ontario provintsi käest, mis kataks ka Eesti Abistamiskomitee kohustusi ja hüvesid.
Sellega lõppes pikaleveninud kohvivaheajaga koosolek, kus EAK liikmeil oli võimalik omavahel arutada abistamistegevusega seotud küsimusi.
Estorada probleemid EAK peakoosolekul (2)
Eestlased Kanadas | 17 Jun 2004 | Ervin AleveEWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
"Puhkekodusse pääsemist ootab 464 isikut, neist 44 abielupaari ja 376 üksikisikut. Põetuskodu järjekorras on 54 inimest, 23 meest ja 31 naist."
Nähtavasti meie ühiskond tegi väga tähtsa sammu Ehatare ehitamisega, aga sellel ajal oli juba ette näha, et vanureid saab olema palju rohkem kui mahub Ehataresse. Kahju, et küllalt ei pingutatud sellel ajal, et meil oleks rohkem elamisruumi tahtjatele.
Järgmise 10 aasta jooksul läheb probleem akuutsemaks.
Nähtavasti meie ühiskond tegi väga tähtsa sammu Ehatare ehitamisega, aga sellel ajal oli juba ette näha, et vanureid saab olema palju rohkem kui mahub Ehataresse. Kahju, et küllalt ei pingutatud sellel ajal, et meil oleks rohkem elamisruumi tahtjatele.
Järgmise 10 aasta jooksul läheb probleem akuutsemaks.
Mis on siis Estorada promleemid, millest jutustab pealkiri. Pealkirja järgi peaks artikkel andma sellele küsimusele ammendava vastuse. Paraku räägib artikkel kõigest muust, kui Estorada probleemidest, või mis põhline, Estorada eestlastest elanike probleemidest.
Mutid turul räägivad, et põhiline probleem pidi olema ka nendest allesjäänud 17-st korterist eestlaste väljasöömine...
Ülejäänutega on juba hakkama saadud.
Mutid turul räägivad, et põhiline probleem pidi olema ka nendest allesjäänud 17-st korterist eestlaste väljasöömine...
Ülejäänutega on juba hakkama saadud.
Eestlased Kanadas
TRENDING
