Maailma vanim ja suurim rahvusvaheline noorteorganisatsioon YMCA tegeleb kümnetes riikides laste ja noorte vaba aja ja haridusalase tegevuse koordineerimisega. Ka Eestis on organisatsioon tegutsenud juba eelmise sajandi 20ndatest aastatest. Tallinna osakond oli esimene, mis 21 aastat tagasi, taasiseseisvumise järel jälle aktiivselt tööd alustas.
YMCA on üks vanimaid laste- ja noortelaagrite traditsiooni kandjaid Eestis. Juba 1931. algas organisatsiooni esimese, Koitjärve laagri ehitus – see oli ühtlasi ka esimene püsiehitistega noortelaager Eestis.
Sadade laste suvemälestus
Vahepealsed nõukogude aastad muutsid paljugi. Kuid kohe, kui organisatsioon endale Tallinnas 90ndatel taas aktiivsed juhid leidis, asuti otsima uut püsivat laagripaika. 1996. aastal leiti see, mis kohe õige tundus – koduse palkmajaga ilus paik Rannapungerjas jõekäärus.
Esimese laagri korraldasid Tallinna YMCA algatusvõimelised noored juhid Rannapungerjal juba samal suvel. Sõbrad Rootsi YMCA-st aitasid hädavajaliku sisustusega, et esimesed kaks vahetust laagrilapsi end looduse keskel mõnusalt tunda võiksid.
Aasta aastalt on laagri populaarsus ja ka osalejate arvukus kasvanud. Viimastel suvedel on laagrites suvitada saanud kaheksa vahetuse jagu puhkajaid, igas vahetuses ligi 40 last. Eraldi laagrid on olnud erivajadustega lastele, sügava vaimse puudega lastele, õpiraskustega lastele, puudust kannatavate perede lastele ja lastekodulastele. Samuti on tehtud integratsioonilaagreid vene rahvusest lastele, et luua neile soodus keskkond eesti keele õppimiseks. Erilaagreid on toetanud Eesti riik, kuid organisatsioon on ka ise kogunud raha heategevuslaatade korraldamisega.
Rannapungerja laagri suurim pluss on entusiastlikud ja hoolivad eestvedajad ning see, et laager on väike ja hubane, ükski laps ei jää tähelepanu ega hoolitsuseta.
Omaette kogemus on laagrilastele ka see, et paratamatult saavad nad osa kõrval asuva Rannapungerja küla elust. „Kohalik külarahvas on meie suured sõbrad. Külapäevadel oleme alati oma laagrirahvaga kohal. Ning kui meil on abi vaja, siis on jälle külarahvas meile toeks,“ kinnitab laagri juhataja Tea Jõgel ja meenutab: „Näiteks kui paar aastat tagasi maikuus läks meie laagri territooriumil kuivanud kulu põlema – püüdsime inimesekõrgust tuld oma jõududega kustutada. Kuid tulekahju saime kontrolli alla alles siis, kui kohalik rahvas meile appi tuli. See emotsionaalne sündmus liitis meid tugevalt.“
Otsustavad 30 000 eurot
Kuid aastad on läinud ja sadade väikeste käte-jalgade poolt kulutatud laagrimaja vajab kohendamist. Eesti tervisekaitse nõuete järgi pole Rannapungerjas praeguse hetkel enam lubatud lastelaagreid korraldada enne, kui tehtud saavad kõik nõutavad renoveerimistööd.. „Me teeme kõik selleks, et järgmisel suvel saaksime seal taas lapsi vastu võtta – ja veel rohkemgi kui seni,“ on Tea lootusrikas.
Riigi poolt saadud toetusega ongi tänaseks juba renoveeritud laagri söökla. Euroopa Liidu toel on korda saanud ka kõrvalhooned. Oma organisatsiooni aastatega kogutud säästud kulusid eluhoone uue katuse panekuks ning pisut jäi üle ka uue ilusa veranda ehitamiseks. Nüüd on jäänud korda teha ja laiendada eluhoone ning tuua magamistubadega samasse majja ka WC-d ja duširuumid, mis seni asusid eraldi. Nendeks töödeks aga enam eurorahasid saada pole. „100 000 eurot olime ise võimelised laenu võtma, kuid sellegipoolest lahutab meid uuest ja ilusast lastelaagrist veel puudu olevad 30 000 eurot,“ ei varja Tea konkreetseid summasid.
„Aga me siiski usume ja loodame, et veel kellelegi peale meie läheb korda see, et Eesti lapsed saaksid suvel paljajalu rohul joosta, puhtas jõevees ujuda ning koguda laagrisõpru kogu eluks. Oleme aastatega saanud heade inimeste toetust oma laagrite korraldamiseks ning loodan, et saame ka seekord. Aastaid tagasi ei uskunud paljud, et räämas vanast majast saab teha lastelaagri – aga me tõestasime, et hea tahte korral saab küll,“ kinnitab laagri juhataja ja lisab, et kui Rannapungerja laager ühel heal päeval renoveeritud saab, on ta kindlalt ainus omalaadne püsilaager Eestis. „Sest me säilitame seal ajastutruuduse – meil on palkseinad ja kaltsuvaibad. Enamasti käivad meil ju suvitamas linnalapsed, kel kodus on plastaknad ja korterielu, Rannapungerjal peavad nad saama suvitada looduse keskel ja nautida maaelu,“ on Tea’l laagri tulevikust selge nägemus.
Hoiame pöialt, et järgmise suvevaheaja alguseks oleks Rannapungerja laager taas valmis vastu võtma noori suvitajaid.
PILDIALLKIRJAD:
(Picture with camp direktor)
Kasvava põlvkonna heaks.
Rannapungerja laagri juhataja Tea Jõgel usub kindlalt, et vaatamata
praegustele rahalistele raskustele võtab ta juba järgmisel suvel
laagriväravas vastu kümneid väikeseid puhkajaid. "Linnalastel on sellist
looduse keskel asuvat suvituskohta väga vaja," kinnitab ta.
(Picture with house)
Natuke veel puudu.
Eesti kõige vanema lastelaagri elumaja vajab hädasti renoveerimist -
vastasel juhul tervisekaitse sinna enam lapsi suvitama ei luba. Tänase
seisuga on aga ehitusrahast veel 30 000 eurot puudu.
ERALDI INFOKAST:
Ka Sina saad aidata!
Kui soovid omalt poolt kaasa aidata Eesti laste laagrisuvede jätkumisele
ning toetada Rannapungerja laagrit, siis saad annetuse teha järgmisele
kontole:
TALLINNA NNKU-NMKU
(aadress: Roosikrantsi 11, 10119 Tallinn, Estonia)
IBAN-it: EE582200221053302835
Pank: Swedbank AS (8 Liivalaia Street, 15040 Tallinn, Estonia)
SWIFT/Bic kood: HABAEE2X
