Graafika Maret Müür
www.DELFI.ee
Eesti Päevaleht
Eesti piiri taga olevatest Vene armee üksustest saab kiiresti luua väga tõsise löögijõu, kuigi maaväge venelastel napib. Kõige enam tekitab strateegiliselt muret Kaliningrad: Iskanderi raketid ja S-400 õhutõrjesüsteem suudavad sealt luua Baltimaade ja Poola kohale kilbi, mida Venemaa saab kasutada, et NATO jõud Balti riikide kaitseks ei sekkuks. Üllatusrünnak kogu Eestile pole väga tõenäoline, kuid Eestist ühe tüki hõivamise võimalust ei saa alahinnata.
Eelmise nädala hakul üllatas kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran Roostal järjekordseid kõrgemaid riigikaitsekursuseid avades avaldusega, mis puudutas Venemaa sõjalise kohaloleku suurenemist Läänemere piirkonnas ning sellega kaasnevat vajadust Eesti luure- ja eelhoiatusvõime parandamise järele.
Ootamatult jõulises avalduses teatas Marran, et Eesti on koos liitlastega Venemaa sõjalise kohaloleku suurenemisest teadlik ja arvestab seda oma kaitseplaneerimises. „Jälgime ka edaspidi tähelepanelikult oma naabruses toimuvat, oleme jätkuvalt rahvusvahelisel areenil aktiivsed, konsulteerime oma liitlastega ning jätkame oma luure- ja eelhoiatusvõime arendamist,” lausus ta. Ehkki selline sõnavõtt ja selle ajastus tekitas rohkelt küsimusi, keeldus kaitseministeerium teemat lähemalt kommenteerimast.
Eesti Päevalehe käsutuses on aga kaitseringkondades leviv ametisiseseks kasutamiseks mõeldud dokument, mis toob esile mitu konkreetset murekohta. 2009. aastal suurendati Leningradi sõjaväeringkonna lahinguüksuste koosseisu 16 535-lt mehelt 25 704-le ja formeeriti Narva jõest mõne sõidutunni kaugusel Vladimirski Lageris 25. motolaskur-brigaad. Juba enne seda olid Eesti lähistel Pihkva 76. ründedessantdiviis, Pihkva 2. spetsnaz’i brigaad ja Luga 9. suurtükiväe brigaad. Neist üksustest saab kiiresti luua väga tõsise löögijõu.