Tänavu varitseb ohvrit ligi kuus korda rohkem nakkusohtlikke puuke kui kas või viis aastat tagasi. Eriti ohtralt on borrelioosi nakatavaid satikaid.
Ränki haigusi kandvaid puuke tuleb iga aastaga aina juurde. Kui terviseameti andmeil diagnoositi näiteks 2005. aastal 283 borrelioosijuhtu, siis mullu oli neid juba 1787.
Borrelioosipuuke on vist enim Saaremaal, kust tuleb kõige rohkem teateid nakatunuist. "Kui suhteliselt väikesele ja isoleeritud territooriumile, nagu seda on saared, satub haigustekitaja, nakatuvad puugid kiiremini kui näiteks mandril," selgitab terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.
Siiski pole metsas kõndija ka mujal Eestis kaitstud. Kolme juuninädalaga on registreeritud juba 97 borrelioosi- ja 17 entsefaliidijuhtu. "Praeguse statistika põhjal prognoosi tehes haigestumine ei vähene," nendib ameti spetsialist Elve Kaur. Tema sõnul on puuginakkusi rohkem kui mullu.
Borrelioos võib kahjustada närvisüsteemi, liigeseid või südant. Tõve vastu Eestis vaktsiini pole, kuid seda saab ravida antibiootikumidega.
Aegamööda sageneb ka entsefaliiti haigestumine, kuid aeglasemalt. Too haigus sarnaneb algul gripiga, kuid umbes 1/3 nakatunuist tabab ajukelmepõletik. Entsefaliidi vastu saab end vaktsineerida, kuid ravi tõvele pole.
SEITSE KUUD NUHTLUST: Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini.