Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring näitab, et majanduse olukord eelmise aasta viimases kvartalis on paranenud. Majanduskliimat veab ekspordi taastumise optimism – 84 protsenti ekspertidest ootab järgnevatel kuudel ekspordikasvu. Samal ajal jäi üldhinnang majandusele neljandas kvartalis pessimistlikuks ning lähiajal olulist paranemist ette näha ei ole.

Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo sõnul on ettevõtjate optimism ekspordi taastumisel vajalik, kuna eksport moodustab Eesti majandusest väga suure osa ja omab majanduse kiiremal taastumisel olulist rolli.

„Ekspordikasvu ootusel on kindlasti üheks põhjuseks see, et meie ettevõtted näevad vaeva uutele turgudele laienemisel ning optimismiks annab põhjust nii langev euribor, tasapisi paranev olukord meie peamistel eksportturgudel kui ka valitsuses tehtud otsused majanduse konkurentsivõime parandamiseks. Oleme oma riigi kaitseks hädavajalikud sammud astunud ning nüüd on kindel fookus meie ettevõtluskeskkonna parandamisel,” kommenteeris Keldo.

Uuringust selgus, et mitmetes Eesti majanduse jaoks olulistes sektorites on olukord aastatagusega võrreldes parem. Kindlustunne on paranenud puidutööstuses, masinate ja seadmete tootmises, ehitusmaterjalide ja elektriseadmete tootmises.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp sõnas uuringu tulemusi kirjeldades, et värske uuring ei näita olulisi muutusi majandusolukorras ja väljavaade on pessimistlik. „Majanduskliima osas oodatakse olukorra paranemist, kuid kahjuks tegelik majandusolukord ei ole pika aja jooksul suutnud selle optimismiga kaasa liikuda," ütles Raudsepp.

Helget tulevikku Raudsepp ei näe, sest Eesti suurimate majanduspartnerite käsi käib jätkuvalt halvasti. Majanduskasvu prognoose on allapoole korrigeeritud ja kasvu kiirenemist ei ole kuskilt näha.

Ekspertide hinnangul on suurimad majandusprobleemid Eestis ebapiisav nõudlus ja vähene innovatiivsus. Lisaks oli 2024. aasta detsembris olulisi puudujääke veel rahvusvahelises konkurentsivõimes, usalduses valitsuse majanduspoliitika vastu ja oskustööjõu kättesaadavuses.

“Kui nõudluse taastumine sõltub paljuski välisturgude majanduslikust seisust, siis selleks, et meie ettevõtetes sünniks rohkem innovatsiooni, saab kaasa aidata ka riik, kuid teotahe peab tulema siiski ettevõtetelt endilt. Tarkade lahenduste, teenuste ja toodete sünnile annab tõuke teadus- ja arendustegevus, mis tõstab tootlikkust ja loob lisandväärtust. Riigi poolt teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks oleme mitmeid samme juba teinud, näiteks loonud rakendusuuringute keskuse, mis aitab teadussaavutustel jõuda tootmisesse, rakendusuuringute programmi kaudu toetame ettevõtteid innovaatiliste toodete arendamisel. Lisaks lõime ettevõtjatele toetuse teadus- ja arendustöötajate palkamiseks,” selgitas majandus- ja tööstusminister.

Küll aga on kvartaliga oluliselt langenud hinnang, et Eestis on ebasoodne keskkond välisinvestorile (raskusaste 75lt 42ni), mis näitab, et ekspertide hinnangul on Eesti muutunud atraktiivsemaks sihtkohaks investeeringutele.

“Eesti investeerimiskeskkonna konkurentsivõime kasvule aitab kindlasti kaasa üsna pea avanev 160 miljoniline suurinvesteeringute toetusmeede, mille eesmärk on soodustada vähemalt 100 miljoni euroste investeeringute tegemist Eesti majandusse. Lisaks oleme võtnud tugevalt fookusesse planeeringute ja lubade menetlusaegade lühendamise, mis on samuti positiivne signaal meie ettevõtluskeskkonna atraktiivsemaks muutmisest,” kommenteeris Keldo.

Olgugi et üldhinnang majandusele jäi neljandas kvartalis negatiivseks, on olukorda iseloomustavad näitajad liikunud siiski paremuse suunas, mis viitavad majanduse olukorra paranemisele. Detsembrikuu hinnangutest nähtub, et ekspertide ootused majandusolukorrale kuue kuu pärast (2025. a juunis) on positiivsed ning veidi optimistlikumad kui olid eelmisel vaatlusel septembris. Majandusolukorra paranemist näeb ette enam kui kaks kolmandikku (68%, septembris 53%) vastanuist ja veidi rohkem kui neljandik arvab (26%, septembris 47%), et olukord on siis umbes sama.

Selleks aastaks prognoosib Eesti Konjunktuuriinstiuut võrreldes teiste finantsasutuste prognoosidega tagasihoidlikumat 1,3 protsendilist majanduskasvu, mis järgnevatel aastatel jätkab mõõdukas tempos tõusu.

Eestlased Eestis

TRENDING