36. eesti politseipataljoni ilmselt ainus elus olev võitleja Vassili Arula kinnitab, et tema üksus juutide mahalaskmisel ei osalenud. Ka NKVD ja KGB ei leidnud Arula sõjatees midagi karistamisväärset. Nõukogude ajal jäeti Arule rahule ja tubli töö eest kaevurina taheti teda isegi kompartei liikmeks võtta.
TALLINN, 17. juuni (EPLO) - ETV teatas, et nelja riigi allikatele tugineva dokumentaalsaate “Välisilm esitleb. Vojennaja Ulitsa” tegemisel selgus, et Eesti 36. politseipataljon, mis viibis II maailmasõja alguses Valgevene linnakeses Novogrudokis, ei osalenud suure tõenäosusega tsiviilisikute tapmises.
Valgevene rahvuslane, sõja ajal Novogrudokis sakslaste juures tõlgina töötanud ja hiljem sakslaste alluvuses rahvusliku ratsaväeosa loonud Boris Ragulja, kes elab praegu Kanadas, väitis ETV saatele, et kohtus Novogrudokis 1942. aasta augustis eesti ohvitser Eerikuga, kes jutustas talle, et keeldus sakslaste käsku täitmast ja eraisikuid maha laskmast. “Ükskord ta tuli minu juurde ja ütles, me ei näe üksteist ilmselt tükk aega. Mulle öeldi, et kuigi tulin võitlema partisanide vastu, aga sakslased nõuavad, et ma osaleks juutide mahalaskmisel. Mina küsisin, mida tema otsustas. Ma olen ohvitser, mitte kurjategija. Selle peale ma ei lähe. 2 päeva hiljem tuli ta uuesti ja oli väga tõsine. Ta ütles, et oli keeldunud. Nemad olevat vastanud, et neid saadetakse Eestisse tagasi. Rohkem ma pole teda näinud. Tundes teda, olen veendunud, et ta poleks kuritegu sooritanud, ja tunnen tema vastu suurimat austust,” pihtis Ragulja.
Massimõrvadest pääsenud endine Novogrudoki elanik Idel Kagan (elab praegu Londonis) mäletab, et 7. Augustil 1942, teise suure massimõrva päeval, kui hukati üle 5000 juudi, nägi ta võõramaalastest sõdureid, kuid ei saanud aru, kas need olid lätlased, leedulased või eestlased.
Aleksei Litvin, Valgevene Teaduste Akadeemia ajalooinstituudi sõjaajaloo osakonna juhataja, on uurinud nõukogudevastaste sõjaväestatud politseiüksuste tegevust Valgevenes 30 aastat ning kirjutanud sellest doktoritöö. Olles töötanud Valgevene, Venemaa, Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa arhiivides, pole Litvin leidnud otseseid tõendeid Eesti 36. politseipataljoni osalemisest Novogrudokis 7. augustil toimunud massimõrvas. “Ajaloolasena pean tegema järeldusi dokumentide põhjal. Seetõttu olen praegu probleemi ees. Ma ei saa öelda, et nad osalesid 1942-se aasta augustis Novogrudokis hävitustöös. Me teame, et samal ajal toimusid karistusoperatsioonid. Neis pataljonist samuti juttu pole. Kõik üksused käivad läbi, neist juttu pole. Miks? Arusaamatu,” kinnitas Litvin Eesti Televisioonile.
Litvin möönab, et see väeosa pole olnud tema erilises huviorbiidis, sest dokumentide järgi oli väeosa või osa sellest Valgevenes vaid kahel korral ja aruanded tegevusest on napid. Litvin soovitab otsida dokumente Riiast, kus asus SS Ostlandi juhtkond. Samuti võib dokumente olla Moskva eriarhiivis. Seal hoitakse palju SD ja julgeolekupolitsei tegevust kajastavat. Litvin lisas, et dokumendid tõestavad, et Leedu väeosad on Valgevenes kahel korral keeldunud eraisikute tapmisest, ning on sakslaste poolt mujale saadetud.
Dokumentaalsaate “Välisilm esitleb. Vojennaja ulitsa” autori Vahur Lauri sõnul ei olnud võimalik ajaga, mis oli nende käsutuses saate tegemiseks, leida tõendeid ajaloolase või politseiniku jaoks. “Meie eesmärk polnudki selle saatega ilmtingimata midagi ära tõestada või ümber lükata. Tahtsime näha, kas Valgevenes mäletatakse eestlasi hea või halva sõnaga,” märkis Lauri.
ETV dokumentaalsaade ei tuvastanud eestlaste osalemist juutide massimõrvas EPL (1)
Kuumad uudised | 17 Jun 2003 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Lubage rumalale jutule lisada nati targema küsimuse. Noh, kes plätt olid süüdi?
Kuumad uudised
TRENDING
