Viimasel ajal on eesti pressis pühendatud palju ruumi Euroopa ühisraha euro käibelevõtuga seotud probleemidele. Refereerime allpool ilmunud artikleid ja uudiseid, püüdes neid siduda tervikuks.

Tallinna ja Brüsseli vahel on juba paar aastat olnud tüliõunaks põhiseaduse § 111, mille kohaselt on Eesti raha emiteerimise ainuõigus Eesti Pangal. Euroopa Komisjoni (EK) hinnangul ei luba säärane sõnastus Eestis eurosid käibele lasta, sest sel juhul tekib vastuolu Eroopa Liidu (EL) seadusaktidega.

Eesti Justiitsministeeriumi põhjalikus analüüsis leitakse, et ühisraha kasutuselevõtt ei nõua põhiseaduse muutmist, ent osa Eesti tippjuriste on selles küsimuses vastupidisel seisukohal ning leiavad, et põhiseadust tuleks muuta.

Põhiseaduse muutmiseks on kaks võimalust: rahvahääletus või kiirmenetlusena riigikogu hääletus (viimasel juhul vajatakse 81 rahvaasemiku poolthäält).

Eesti justiitsminister Rein Lang viibis esmaspäeval Brüsselis, kus ta kohtus selles küsimuses EK rahandusvoliniku Joaquin Almuniaga.

Teisipäevane Eesti Päevaleht teatas, et EK taganeb nõudmisest, nagu peaks Eesti euroga liitumiseks muutma oma põhiseaduse § 111. Leht lisab, et pärast Langi kohtumist Almuniaga lubab komisjon (kuigi vastumeelselt) Eestil erandkorras proovida talitada omamoodi. Tingimuseks on aga, et valitsus saab riigikohtult kinnituse, et eurole üleminekuks vajalikud seadused, millega emiteerimisõigus läheb Euroopa Keskpangale, ei riku Eesti põhiseadust.

„Euroopa Komisjon on eurole ülemineku osas meie partner, mitte vastaspool,“ ütles minister Lang pärast kohtumist.

Peaminister Andrus Ansipi arvates tegi Eesti juba kõik vajalikud muudatused 2003. a. septembris toimunud euroreferendumil, sest tol ajal vastu võetud põhiseaduse täienduse järgi kohaldatakse põhiseadust kõigi liitumislepingust tulenevate õiguste ja kohustustega, mis peaks laienema ka euro kasutuselevõtule. Euroopa ühisrahale plaanitakse üle minna 1. jaanuaril 2007.

Euroülikooli õppejõud Juhan Värk kirjutab aga 5. sept. Eesti Päevalehes, et eurole üleminekuga ei tohiks Eesti kiirustada. Värk nimetab esmalt neid argumente, mida euro kasutuselevõtu pooldajad tavaliselt rõhutavad (kiirenevad ja odavnevad Eestist tehtavad rahvusvahelised rahaülekanded; euroliidus on edaspidi mugavam reisida; Eestisse hakkab voolama senisest enam välisinvesteeringuid ja raha välisturistidelt; ekspordi võimalik elavnemine jm).

Ta nendib, et need põhjendused, ehkki pealtnäha mõjuvad, ei pruugi siiski olla nii roosilised. Värk meenutab mitmeid euro kasutuselevõtuga seonduvaid praktilisi aspekte:

• tuleb ümber häälestada kõik pangaautomaadid ning kaupluste kassaaparaadid, milleks kuluks hinnanguliselt 600 miljonit krooni;

• tuhanded kaubaartiklid tuleb uuesti markeerida;

• sadu miljoneid kroone maksma minev väärtpaberite denomineerimine või ümbertrükkimine.

• inflatsiooni tõus.

Peale selle on valitsusel probleeme tasakaalustatud eelarve koostamisega, sest tuleb ju leida suured summad NATO-le antud lubaduste (2% SKT-st kaitsekulutusteks) täitmiseks, samuti haigekassa ja pensionifondi puudujääkide katteks. Aga kavas on ju ka pensionide ja miinimumpalga tõus, mis niigi jääb tunduvalt maha EL-i keskmisest.

Väljaande „The Federation of European Employers – 2005” andmeil on palgakäärid Eestis madalapalgaliste ja kõrgepalgaliste vahel kasvanud rekordiliseks – 104-kordseks!

On mõtlemapanev, et viimaste arvamusküsitluste põhjal sooviks enamik prantslasi, sakslasi ja itaallasi euro oma valuuta vastu tagasi vahetada.

Märkmed: