Ahto Lobjakas, Brüssel

Eile europarlamendi väliskomisjonis arutatud viimased liitumiseelsed eduraportid olid Eesti suhtes oodatult positiivsed, samas sai ootamatult tugeva kriitika osaliseks Läti.

Parlamendi väliskomisjoni raportiprojekti üldtoon on Eesti osas positiivne – ettevalmistused laabuvad, majandus kasvab kiirelt, investeeringud on tähelepanuväärsed. Jooksevkonto puudujääk on küll murettekitav, kuid raporti koostaja on veendunud, et Eesti valitsus karmistab eelarvepoliitikat.

Lõunanaabrile Lätile pühendatud tosinkond lõiku samas jätavad mulje riigist, kus probleeme on kõigi kriteeriumidega. Haldussuutlikkus lonkab, korruptsioon vohab, EL-i põllumajandusabi kasutamiseks vajalikud struktuurid on komplekteerimata, vanglad on ülerahvastatud.

Sealseid võime süüdistatakse kodakondsuseta isikute vaesussesurumises, vanglalaadsetes tingimustes kinnipidamises ja ebainimlikus asüülipoliitikas.

Venekeelse vähemuse integratsiooni hinnatakse “väga aeglaseks”. Probleemid Venemaaga kirjutatakse võrdselt mõlema poole arvele.

Läti raportiprojekti kriitilisus tundub tulenevat selle koostaja, Ida-Saksamaa rohelise Elisabeth Schroedteri soovist Riiat karistada paari kuu vanuse apsu eest. Nimelt kutsusid Läti võimud novembris Europarlamendist tagasi venekeelse vaatlejaliikme Martijans Bekasovsi, kes süüdistas Läti võime muulaste diskrimineerimises.
Bekasovs kuulus vasakpoolseid ja Põhjala rohelisi ühendanud saadikurühma.

Läti raportit täiendatakse enne lõplikku vastuvõttu ilmselt oluliselt. Ka valmis raportil pole Läti jaoks suurt tähendust, kuid Balti riike isoleerida püüdva Venemaa jaoks on tegemist tänuväärse laskemoonaga.

Märkmed: