Juulis toimunud Emori küsitluse andmetel kavatses ELiga ühinemist otsustaval rahvahääletusel kindlasti osaleda kaks kolmandikku valimisealistest kodanikest ning neist hääletanuks Euroopa Liiduga ühinemise poolt 62 ning vastu 38 protsenti.
Võrreldes juuniga tõusis nende kodanike arv, kes kavatsevad kindlasti rahvahääletusel osaleda ning «jah»-hääle anda. Juunis toetas Eesti ühinemist 55 protsenti kindlasti rahvahääletusel osaleda kavatsenutest ning selle vastu hääletanuks 45 protsenti.
Emori suunajuht Aivar Voog ütles, et toetus Euroopa Liiduga ühinemisele on juulis tõusnud eelkõige vanemaealiste hulgas.
«Toetuse tõusu ajendiks oli president Arnolt Rüütli, Riigikogu esimehe Ene Ergma ja peaminister Juhan Partsi Euroopa Liiduga ühinemist toetav ühisavaldus juuni lõpus,» märkis Voog. Ta lisas, et madalaim toetus Eesti ühinemisele oli juulis alla 35-aastaste kodanike seas.
Küsitlustulemuste kohaselt toetas juulis Eesti ühinemist ELiga valdav enamus Reformierakonna valijaist (71 protsenti), samuti oli toetus stabiilselt kõrge Res Publica (63 protsenti), Isamaaliidu (64 protsenti) ja Mõõdukate (62 protsenti) valijate seas. Keskerakonna valijate hulgas oli juulis täpselt võrdselt ELiga ühinemise toetajaid ning vastaseid – 47 protsenti.
Euroopa Liiduga ühinemise toetajate osakaal tõusis juulis Rahvaliidu valijate seas. Juulis toetas neist ELiga ühinemist 47 protsenti, kuu aega varem oli toetusprotsent 34.
Eesti kodanikest toetas kindlasti või pigem toetas ühinemist Euroopa Liiduga juulis 53 protsenti ning ühinemisele kindlasti või pigem vastu oli 42 protsenti kodanikest. Ka elanike üldine toetus liitumisele juulis tõusis, sest juunis oli toetus liitumisele alla poole.
Emori uuringus juuli esimesel ja viimasel nädalal osales kokku tuhat Eesti elanikku.
PM Online
Euroliiduga ühinemise pooldajate arv kasvab
Kuumad uudised | 05 Aug 2003 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
