Väljaandega vestelnud diplomaatide sõnul said probleemid alguse juba sellest, et Kallas ei suutnud oma ambitsioonikale kavale enne selle avalikkuse ette toomist piisavalt toetajaid leida. Üks diplomaat nimetas kogu tegevust "sassi keeratud". käpardlikuks.
Algne nn Kallase plaan nägi ette, et 2025. aastal tarnitakse Ukrainale vähemalt 1,5 miljonit suurtükimürsku. Selle läinud kuul esitatud idee lasi oma vetoga põhja aga Ungari, kirjutas Politico. Seejärel katsetas Kallas ideed panna kokku 40 miljardi euro suurune abipakett, millesse ELi riigid pidanuks panustama vabatahtlikult oma relvaladudest ja riigikassadest. See kava põrkus aga lõunapoolsete riikide, kes on Venemaast piirist kaugel, vastuseisule. Isegi Prantsusmaa keeldus seda plaani toetamast.
Kallas püüdis kesknädalal ettepaneku ulatust kärpida, saates välis- ja kaitseministritele kirja, kus esitas plaani tarnida Ukrainale esimese sammuna kaks miljonit suurekaliibrilist suurtükimürsku, mille kulu oleks viis miljardit eurot. "Selline kogus laskemoona on turul kättesaadav ja seda saaks tarnida 2025. aastal," ütles ta ajakirjanikele.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Juba kolmapäeval teatasid aga Prantsusmaa, Itaalia ja Slovakkia, et seegi kava peaks kutsuma riike üles andma oma panust ainult vabatahtlikkuse alusel.Kuigi osaliselt on riikide tõrksuse taga soovimatus pingelise eelarve raames lisaraha leida või tahtmine anda Ukrainale abi kahepoolselt, mitte ELi kaudu, ütlesid diplomaadid Politicole, et rahulolematust tekitas seegi, et Kallas ei rääkinud asja enne plaani avalikkuse ette toomist liikmesriikidega läbi.
"Ta käitub ikka veel nagu peaminister, ta ei ole aru saanud, et tema töö on nüüd teine," ütles üks Kesk-Euroopa diplomaat Politicole.
Kolme ELi diplomaadi sõnul oli teine oluline eksimus see, et Kallas ei saanud oma ettepanekule toetust suurriikidelt nagu Prantsusmaa ja sellistelt tippametnikelt nagu Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni mõjuvõimas abi Björn Seibert.
Kallase tegevus saab Lääne-Euroopa meedias viimasel ajal üha enam kriitikat. Nädala alguses kirjutas Saksa ajaleht Frankfurter Allgemeine Zeitung pikalt, et Kallasel ei lähe hästi ja loetles üles tema ebaõnnestumised.
