Euroopa Eesti kooride lauljate muljeid noorte laulu- ja tantsupeolt
XII noorte laulu- ja tantsupeost võtsid osa ka mitmed väliseesti koorid. Seitsmes Euroopa riigis elavaid eesti lapsi ühendavaid koore oli sellel peol kolm: Euroopa Eesti Mudilaskoor, Euroopa Eesti Lastekoor, Euroopa Eesti Noortekoor. Muljed, nagu arvata võib, olid väga positiivsed.
“Mitte kordagi ei kuulnud ma proovipäeval ega laulupeo päeval laste suust nurinat, et on külm või tahaks koju, ega küsimist, millal see ometi läbi saab, kuigi selles vanuses laste puhul olen harjunud nendele küsimustele sageli vastama. Kõik ootasid lavale pääsemist ja kiitsid sealt naastes ühest suust, et väga tore oli. Minu mõlemad lapsed kinnitasid soovi kindlasti ka järgmistel laulupidudel osaleda.”(Liina Teras, lapsevanem, abiline laululaagrites ning laulupeol)
“Me saime nii hästi hakkama! Me tegime selle ära!” (Paula mudilaskoorist)
“Ma ehmatasin ära, et Eesti suvi võib olla nii külm, aga laval laulda oli väga tore. Mulle meeldis mudilaskooride lauludest kõige rohkem “Meie”-laul – see oli rahulik ja ilus, sõnad jäid hästi meelde. “Uhti-uhtis” läks seevastu tihti sassi, kes millal ja mida teeb, kas Viisk, Põis või Õlekõrs.” (Sophie Helena mudilaskoorist)
“See oli üks mu lapsepõlve ilusamaid ja meeldejäävamaid päevi.” (Oscar Helmut mudilaskoorist)
“Ma tahan kahe aasta pärast siin tagasi olla!” (Mait mudilaskoorist)
“Vaat see laulupidu oli minu jaoks (senisest kolmest) kõige võimsam ning ka need laulud, mis alguses eriti ei istunud, said laulukaare all südamelähedaseks. Meelde jäi sinimustvalgete lippude meri, ülirõõmus Rasmus Puur ning Mesipuu laulmine telefonidega tekitatud valgustäppide saatel. Ja eriti emotsionaalne oli, kui kõik lauljad hakkasid ütlema “Mina jään, mina jään, mina jään.” ” (Kati noortekoorist)
“Kõige suurem rõõm lauluõpetajale on see, kui noormehed, kes juba kolmandal peol osalesid, tulid küsima, kas ikka järgmisel korral ka läheme.” (Anneli Aken, lauljate juhendaja)
“Mulle meeldib mõelda, et rahvuste segunemise ajastul ongi parim viis oma identiteedi säilitamiseks väljendada solidaarsust, ja mul on hea meel, et see põlvkond peab õiglust tähtsaimaks väärtuseks. Gruppi kuulumine on nende jaoks oluline ja marssida rongkäigus või seista tihedalt laulukaare all ei ole kindlasti soov teha, mis kästakse, vaid teha just seda, mis neil meeldib. Nad kannavad rahvariideid, sest nad on uhked ja julged. Vist kunagi varem pole nii palju laule laulupeol kordamisele läinud; selle laulupeo nimilugu “Meie” lauldi kuulajate südameisse ja meeltesse kordusettekandega peo teises pooles – nad julgevad nõuda uut võimalust, uut katset. Tähistagu see siis sobivamat, õigemat hetke, meeleolu, valmisolekut, mida tahes.
Seekordne laulupidu oli kui ideaalselt lavastatud suurteos, mis kasvas ja arenes, jättes pealtvaatajale harva kogetava võimaluse näha ja kuulda nooruse siirast, pisarateni liigutavat lugu, mis tõestas, et need noored saavad elus hakkama. Nad ei taha olla ununev lehekülg aegade raamatus, ja nad ei ole. Selle sajandi inimene on enesekindel, algatusvõimeline ja spontaanne.” (Merle Milva, lapsevanem ja abiline laulupeol)
Anneli Aken
Tasub teada:
Euroopa Eesti Mudilaskoori, Euroopa Eesti Lastekoori ja Euroopa Eesti Noortekoori ridades osales sel laulupeol kokku 126 lauljat – Luksemburgist 56, Belgiast 45, Saksamaalt 12, Prantsusmaalt 3, Hispaaniast, Soomest ja Hollandist 1, Eesti 8.
Dirigendid: Anneli Aken, Ehtel Kuldvere-Vent, Ilona Aasvere, Andres Ammas, mudilaskoori abidirigent Tuuli Solom.
