Kui koorilaagris reede õhtust pühapäeva lõunani järjest, järjest ja järjest laulda, vahepeal väheke süüa ning öösel ka magamise asemel laulda, nii et isegi "…vein, et vein, et vein vinti ei tee…" (nagu laulusalm ütleb), siis saab see kõik juhtuda vaid mõnes eestlaste koorilaagris. Selliseid pühendunud tegelasi kohtab harva. Aeg jääb seisma ning hea südamega inimeste mõõdik lööb näidu lakke. Ükskõik kui hästi seda ka kirjas kirjeldada ei püüaks, ikka jääb sõnadest väheks. Aga kirja panema peaks, sest ka vähestest mälukildudest on abi, et hoida all osalejate ühtekuulumise tunde nuppu, tekitada kõrvalseisjates "tahan ka" tunnet või siis tõestada omal tagasihoidlikul moel, et väliseesti värk ei olegi nii veider kui "päriseestlastele" paistab ning Eesti kultuur õitseb ka kodust kaugel täies ilus.
Sõbralik atmosfäär on pluss, mida tõstavad paljud koorikogemusega inimesed Euroopa Eestlaste Koori puhul esile. Eks siin ole suur roll ka dirigentidel – ei ole nii, et kui kell kukub, siis on vaikus majas. Meie kooris peavad kõik jaksama laulda mitte ainult hommikust õhtuni, vaid ka vastupidi ning elama nagu heliloojad Peeter Süda ja Mart Saar Peterburis õppides – jagades nii leiba kui ka mütsi.
Pole mõtet pikkade vahemaade tagant kokku lennata, selleks et Morley’ või Bach’i teoseid laulda – seda saab igaüks omal maal teha. Koori asutamise üks eesmärke oli eesti laulukultuuri tutvustamine asukohamaades ja nii lauldaksegi ühtviisi innukalt Eesti ärkamisaegsest klassikast Valgre ja rahvamuusika ning vaimuliku muusikani.
Sajanditepikkuse koorimuusikatraditsiooniga maades elavad lauljad tunnistavad ka seda, et elukoha koorides laulmine ei pakkuvat iialgi niisugust naudingut, ei olevat õiget “sädet” ega “väge”.
Euroopa Eestlaste Koor on suurepärane näide ametnike keeles “piiriülesest koostööst”. Kooris laulab/on laulnud eestlasi Saksamaalt, Belgiast, Eestist , Hollandist, Inglismaalt, Luksemburgist, Soomest , Šveitsist, Austriast, Prantsusmaalt, Tsehhist, Ukrainast, Itaaliast, Taanist ja Lätist. Paljudel nende hulgast on oma asukohamaad tegelikult raske, et mitte öelda võimatu üheselt määratleda, sest tihti elatakse ühes, aga töötatakse hoopis teises või koguni mitmes riigis kordamööda.
Lisaks geograafilisele mitmekesisusele on koor jätkuvalt mitme põlvkonna kohtumispaik. Suuremad lapsed liituvad järjest koori ridadega, tullakse kohale kõrgkoolidest üle Euroopa, isegi Eestist. Väiksemad harjutavad omaette mängides eesti keelt ning küllap saavad paljud neist kõrvalt kuulates kaasa ka lauluhuvi.
Aastas on vähemalt üks tippsündmus - laulupidu, suurem kontsert, turnee ja laagrid siis selle nimel. Laululaagreid oleme pidanud Saksamaal, Belgias, Tsehhis, Luksemburgis, Inglismaal ja Eestis. Lisaks esinemised veel Rootsis ja Kanadas. Põhilaululaagrite ajad on paigas kuni 2014. aastani, et lauljad saaksid oma tulemisi pikalt ette planeerida.
Dirigendid „toome maale“ Eestist – Kalev Lindal ja Lauri Breede. Koori ees on aga seisnud ka Brüsseli eesti koori dirigent Kaido Janke, Soome eestlaste koori dirigent Silver Lumi ning Londoni Eesti segakoori dirigent Reet Kromel-Williams.
Mõned kommentaarid lauljatelt ja kuulajatelt:
Piret Noorhani /Tallinn, september 2011/:
...Laulumõnu on tuttav kõigile, kes sellest kunagi osa saanud - olgu siis üksi ja omaette jorisedes või (ja eriti!) ühislaulu erinevaid vormide harrastades. Euroopa Eestlaste Koori esinemisel rahvuskaaslaste konverentsil Tallinnas võis seda mõnu tunda ka kaugeimas saalinurgas ja see mõjus magnetina. Nii ei suutnud mõnedki meist kontserdi lõpus tehtud üleskutsele vastu panna ja liitusid lõpulugudeks selle unikaalse kooriga. Euroopa eestlastel on vedanud, et siinsed vahemaad on nõnda väikesed. Usun, et ma polnud ainus hetkel Põhja-Ameerikas resideeruv eestlane, kes seda erksat ja elurõõmsat koori nähes ja kuuldes kahetses, et Euroopa laululaagrites käimine oleks meie jaoks siiski pisut liiga keeruline ettevõtmine...
Anne Valmas /Tallinn, september 2011/:
...Muidugi kuulub eriline tunnustus dirigent Kalev Lindalile, kelle nakatav temperament paneb karud ka tantsima ja laulma need, kellele elevant on kõrva peale astunud...
Eda /Saksamaa/:
.. Meie esimeste proovide ajal, pea 10 aastat tagasi, ei oleks ma iial arvata osanud, et sellest projektist midagi nii fantastilist, nii suurejoonelist kujuneda võiks :-)
Nii et nüüd ma enamasti lihtsalt naudin ja mul on lihtsalt väga hea meel ...
Tiia /Luksemburg/:
...kokkusaamisel saadav energialaks on nii tugev, et sellest tekib sõltuvus, mis muud kui tahad ikka veel ja veel...
Mairis /Belgia/:
…Eile (laululaagri järgsel) ôhtul olid veel emotsioonid nii laes, et Tallinn pôles -Punklaulupeo repertuaarist „Tallinn põleb“ - ja kummitas peas ega lasknud magadagi :-)
Sigrun /Belgia/:
…teiega on iga harjutus lausa LAULUPIDU...
Liina /Luksemburg/:
… Olenemata sellest, et juba teist päeva (laululaagri järgnevad päved) tuleb mu suust ainult sooja kähinat ja parima pingutusega suudaksin ehk mõned bassi partii noodid esile manada, ei taha muusika hinges vaibuda. Küll ajab Paunvere polka tuljakut taga, siis jälle ehin kuuske ja õhkan, et miks nii aa-ar-maa-as oo-leed mullll. Ja see totakas naeratus, mille eemaldamine ilma kirurgilise sekkumiseta tundub võimatu olevat.... Ma juba ootan, millal mõni kolleeg küsib, miks ma tema üle irvitan ;)
…Muide, kes oli see geenius, kes selle koori loomise idee peale tuli? See inimene tuleks patenteerida…
Imbi /Luksemburg/:
Nõustun Liina kõigi sõnadega.
Ise kolmat aastat Annabergis käinuna tean ja kinnitan kõiki neid tundeid.
Ja lisaks heameel, et Luksist (loe: Luksemburgist) laulurahvast koori juurde tulnud, kes nüüdseks ka kogenud, kui ülikõva "Eesti asi" Luksemburgist vaid 200 km kaugusel paar korda aastas toimub.
Kummardus dirigentidele ja organiseerijatele.
Reet /Inglismaa/:
Sõbralik vaim ja ühtekuuluvuse tunne mis valitseb meie kooris on vist ainulaadne! Ootan juba jaanuarikuud ja laulud ikka kummitavad!
Mare /Saksamaa, projektijuht/
…selleks, et taoline koor üldse toimiks, peab olema väga konkreetne eesmärk, mille nimel kokku tulla; väga head dirigendid; jõukohane ja atraktiivne repertuaar; tasemel organisatoorne töö; pikaajaliselt paikapandud laululaagrite ajad ja kindlasti lauljate valmisolek iseseisvaks tööks: partiide õppimiseks kodus kas noodist või salvestuste abil…
Kooritegevust on toetanud Kultuuriministeerium läbi Rahvuskaaslaste Programmi.
Kooripoolne tänu!
Mare Rahkema /Saksamaa/
Euroopa Eestalste Koori projektijuht ja president
Euroopa Eestlaste Koor
Rahvuskaaslaste II konverents | 07 Nov 2011 | EWR
Rahvuskaaslaste II konverents
TRENDING
