Toimetas Lauri Laugen
www.DELFI.eeEuroopa inimõiguste kohus lükkas teisipäeval tagasi Vene valitsuse vastu esitatud süüdistuse endise naftakompanii Jukos ettekavatsetud hävitamises.
Samas otsustasid kohtunikud, et võimud rikkusid Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud õigust õiglasele kohtupidamisele, andes ettevõttele ebapiisavalt aega, et valmistuda enda kaitseks 2000. aasta maksude hindamise protsessil, vahendab BNS.
Samuti osutab otsus, et trahvide rakendamisel ja arvutamisel sisaldus rikkumisi ning et protseduuride jõustamine oli ebaproportsionaalne.
Seejuures kinnitab kohus, et ei leidnud Jukose vastases kohtuasjas muid probleeme või puudujääke, mis võimaldanuks kohtul järeldada, et Venemaa on kuritarvitanud neid menetlusi Jukose hävitamiseks ja selle varade enda kontrolli alla saamiseks.
Venemaa kunagine suurim naftafirma Jukos laostus miljarditesse dollaritesse küündivate maksunõuete tõttu, firma eksjuhtide sõnul nende esitamine ebaseaduslik ning toonase presidendi Vladimir Putini kätetöö, kes üritas koondada oma võimu suurärimeeste arvelt.
Jukose endine juhtkond, kaasa arvatud USA direktorid, taotlesid aktsionäridele 98 miljardi dollari suurust kahjutasu. Nõutud summa on enam kui Venemaa kahekordne sõjaline eelarve ning oleks tähendanud inimõiguskohtus määratud kõigi aegade suurimat kahjusummat.
Jukose asutas Vene valitsus 1993. aastal, et omandada ja juhtida mitut sõltumatut naftafirmat.
Ettevõte erastati 1990. aastate keskel.
Mihhail Hodorkovski juhtis ettevõtte äärmiselt kasumlikku erastamiskampaaniat, omandades selle käigus hiiglasliku isikliku vara, ent mõisteti 2003. aastal vangi pettuse ja maksudest hoidumise eest.
Hodorkovski toetajate sõnul anti ärimees kohtu alla, kuna ta julges esitada poliitilise väljakutse Venemaa liidrile Vladimir Putinile.
Inimõiguskohus noomis maikuus eraldi kaebuse alusel, mille Hodorkovski esitas 2004. aastal, Venemaad vangistatud eksärimehe kohtlemise eest, ent lükkas tagasi süüdistuse tema vangistamises poliitiliste motiivide tõttu.
