Üleilmse kriisi täiendav negatiivne mõju nõrkadele majandustele põhjustab seda, et majanduslangus Balti riikides on hoopis sügavam, kui eeldati varem, teatas Euroopa Komisjon.
Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) 2008. aastal väheneb prognoosi kohaselt 2,4%, mitte 1,3%, nagu arvati novembris. Sel aastal võib Eesti SKT väheneda 4,7%, 2010. aastal aga kasvada 1,2%, vahendasid netisait Monsters and Critics.com , LETA ja "Aktuaalne kaamera".
Tõusule viivad majanduse madal inflatsioon ja selle baasilt suurenev tarbimine, märgib majandusprognoos. Lisaks sisenõudlusele paraneb ka välisnõudlus.
Eesti taastumist hindab Komisjon aeglaseks, sest tööturg vajab ümberkorraldusi ning pangad kannavad laenukahjusid. Eesti eelarvedefitsiit võib küündida käesoleval ja tuleval aastal 3,2 protsendini SKTst, mis on suurem kui Maastrichti kriteeriumides lubatud.
"Kui me vaatame eelarvedefitsiiti, siis 12 liikmesriiki ilmselt ületavad 3% määra SKTst,
sealhulgas seitse eurotsooni riiki," ütles Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia.
Mõned majanduseksperdid prognoosivad, et nii suure hulga liikmesriikide üle 3% ulatuv eelarvepuudujääk võib lagundada eurotsooni ja seda ohtu ühisraha. Volinik Almunia lükkas need väited kategooriliselt ümber.
"Ausõna, ma ei pea seda reaalseks võimaluseks," rääkis Almunia. "Kui te mõtlete ühe minuti,
millised võivad olla tagajärjed, kui hüpoteetiline liikmesriik eurotsoonist lahkub, siis te mataksite selle mõtte juba eos."
Eelarvepuudujäägid on Almunia sõnul tingitud maksude alalaekumisest, stiimulpakettidest ning suurenenud kuludest töötutele liikmesriikides.
Läti SKT kahanes mullu 2,3%. Prognoosi kohaselt langeb see tänavu 6,9% ja 2010. aastal 2,4%. Töötus kasvab 2010. aastal üle 10%.
Leedu majandus kasvas 2008. aastal 3,4%, tulevaks aastaks aga prognoosib Euroopa Komisjon 4protsendilist ja 2010. aastal 2,6protsendilist langust. Tööpuudus kasvab 5,4 protsendilt 10,2 protsendile.