Märt Kivine EPLO

Komisjoni välisasjade volinik vastas europarlamendi väliskomisjoni juhtide arupärimisele.

Euroopa Komisjoni välisasjade volinik Benita Ferrero-Waldner võttis Eesti-Vene piiriküsimuses lahja seisukoha.

Ta tõdes, et küsimus on laual olnud, kuid ei vastanud otseselt europarlamendi väliskomisjoni juhtide Elmar Broki ja Toomas Hendrik Ilvese arupärimisele. “Ootame igal juhul põhjalikumat selgitust,” ütles Ilves eile.

Europarlamendi liikmed olid pärinud, kas Euroopa Komisjon näeb piirilepingutes või õigemini nende puudumises Venemaa ning Läti ja Eesti vahel Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitilist probleemi või pigem asjaomaste riikide kahepoolset küsimust.

Volinik läks vastuses mööda näiteks Euroopa Liidu ühtsest viisaruumist ning tõdes, et “piirilepingute kiire allakirjutamise ja ratifitseerimise toetamise suhtes on Euroopa Liidul selge huvi, kuna need puudutavad Euroopa Liidu välispiiri”.

Seega ei saanud küsimus tegelikku vastust, vaid jäeti ikka kahepoolseks probleemiks, mille lahendamist EL “toetab”.

Volinik ütles, et komisjon on viimasel kuul toimunud kohtumistel Venemaa esindajatega korduvalt tõstatanud Eesti ja Venemaa piirilepingu küsimuse.

Jutuks mitmel kohtumisel

Tema sõnul oli sama küsimus arutlusel ka Euroopa Liidu ja Venemaa kõrgetasemelisel kohtumisel 13. oktoobril, kui Euroopa Liit esitas oma ametliku seisukoha: piiriküsimuste lahendamine on Euroopa Liidu ja Venemaa suhete stabiilsuse eeltingimus.

Ferrero-Waldner oli isiklikult tõstatanud piirilepingute küsimuse ka 9. novembri kohtumisel Venemaa presidendi nõuniku Sergei Jastržembskiga, mil ta rõhutas vajadust “paindliku ja pragmaatilise” lahenduse järele Eesti-Vene piirilepingu küsimuses.

Voliniku pressiteade Euroopa Komisjoni koduleheküljel ei täpsusta kahjuks seda, mida “paindliku ja pragmaatilise” lahenduse all silmas peetakse. Tegelikult ei räägita selles sõnagi piirilepingutest, küll aga sellest, mida võidaks Kaliningrad laienenud Euroopa Liidust.



Eesti Päevaleht

Märkmed: