Toivo Tänavsuu, Vallo Toomet
Ekspertide ja ärimeeste seisukoht on, et topelttollid ei kao
Välisministeerium on probleemi lahenduse andnud EL-i kompetentsi
Eesti kalatöötlejatele on aastaid olnud Venemaa topelttollid pinnuks silmas. Üle kivide ja kändude on müük Venemaale ka Läti tootjatega ebavõrdses konkurentsis säilinud.
Euroopa Komisjoni kaubandusvoliniku Pascal Lamy esindaja Arancha Gonzaleze hinnangul kaovad Eesti ettevõtete jaoks Venemaa suunal topelttollid automaatselt järgmise aasta 1. maist, kui Eestist saab Euroopa Liidu liige. Selleks peab Venemaa kehtestama Eesti suhtes enamsoodustusrežiimi.
“Midagi ei muutu,” oli Pakterminali juhi Raivo Vare selge seisukoht, kui ta kommenteeris topelttollide kaotamise võimalust Venemaa poolt. “Nad leiavad 110 nippi, kuidas sellest hoiduda või läbi rääkida. Lõpuks ei jõu tollipunkti lihtsalt Venemaa tollikomitee määrus.”
Eesti Päevalehel ei õnnestunud mitme päeva jooksul saada kommentaare ka Venemaa Tollikomiteest. Vene saatkonna pressiatašee Dmitri Ivanov vastas spontaanselt, et “kindlasti ei kao, see protseduur võtab kaua aega.” Tema seisukohta ei saa aga võtta ametlikuna.
Vene huvid mängus
Päevalehe andmetel on Venemaa välisministeerium seisukohal, et topelttolle ei tohiks Eesti suhtes kohe kaotada, vaid Euroopaga tuleb alustada partnerluse- ja koostöölepingu uusi läbirääkimisi, sest Venemaa hinnangul on uute riikide liitumine EL-iga kahjustanud nende huvisid.
Venemaa Ühendatud Elektrisüsteemide juhatuse liige Leonid Gozman on varem Eesti Päevalehele kinnitanud, et ettevõtjana ei näe ta ühtegi põhjust, miks peaks Venemaa topelttollid säilitama.
Euroopa Komisjoni kaubandusvoliniku eestkõneleja Arancha Gonzalez ütles, et kui Venemaa ei kaota topelttolle alates järgmise aasta maist, rikub ta 1994. aastal EL-i ning Venemaa vahel sõlmitud koostöölepingut, mille kohaselt peab Venemaa rakendama kõigi Euroopa Liidu riikide suhtes enamsoodustusrežiimi.
Leping on paigas
Gonzaleze sõnul on Venemaa lepinguga kohustatud mitte kasutama EL-i liikmesriikide suhtes diskrimineerivaid meetmeid. Juriidiliselt sätestab EL-i ja Venemaa vaheline leping tema sõnul ka kaubandustingimused Eesti ja Venemaa vahel pärast 1. maid 2004.
Gonzaleze sõnul räägib Euroopa Komisjon Venemaaga topelttollide küsimuses läbi ka Venemaa WTO-sse astumise kontekstis, toonitades siiski, et mitte mingil juhul ei minda Venemaaga kompromissile, mis topelttollid säilitaks.
Eesti välisministeeriumi andmetel on Eesti pidanud läbirääkimisi Venemaaga majandus- ja kaubanduskoostöö lepingu sõlmimise osas juba ligi 10 aastat. Topelttollide teemat on korduvalt tõstatatud ka Venemaa WTO-ga ühinemise läbirääkimistel, kuid edutult.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaubandusosakonna juhataja Margus Suigi hinnangul on Euroopa Liit ja Venemaa teineteise jaoks küllalt olulised kaubanduspartnerid, mistõttu Venemaa ei hakka EL-ist pärit kaubale mõttetult suuri piiranguid kehtestama.
Kui seda siiski tehakse, muutub see tema hinnangul Venemaale endale kahjulikuks.
Kui Venemaal peaks midagi juhtuma, siis tegelikult ei juhtu
Kümnendiku toodangust Venemaale ja 30 protsenti Ukrainasse eksportiva Viru Kalatööstuse juhatuse esimehe Agu Laanemetsa hinnangul ei muutu Venemaal mitte midagi iseenesest.
“Kui Venemaal peaks midagi loogiliselt juhtuma või kusagil on öeldud, et midagi juhtub, siis see tegelikult ei juhtu,” ütles ta.
Laanemetsa hinnangul ei ole alust arvata, et topelttollid 1. maist kaovad ning firma oma strateegilistes plaanides ka sellega ei arvesta.
Laanemets usub, et järgmise aasta jooksul võivad tollid pingsate läbirääkimiste tulemusena kaduda.
“Kuni tolliametnik piiril ei ole ülevalt korraldusi saanud, teeb ta vanaviisi edasi,” ütles ta. Toivo Tänavsuu
Euroopa Komisjon: Vene topelttollid kaovad 1. maist EPLO
Kuumad uudised | 22 Oct 2003 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
