Euroopa Komisjon avaldas täna 2010. aasta lähenemisaruande, kuskomisjon hindab euroalasse mittekuuluvate Euroopa Liidu liikmesriikide, teiste seas Eesti valmisolekut euro kasutuselevõtuks ning teeb ettepaneku Eesti liitumiseks euroalaga 2011. aastal.
Euroopa Komisjoni Eesti hindamine: lühikokkuvõte
Inflatsioon
2010. aasta märtsile eelnenud 12 kuu jooksul oli Eesti keskmine inflatsioonimäär - 0,7 protsenti, mis on tunduvalt madalam sama kuu kontrollväärtusest 1,0 protsendist, ning tõenäoliselt jääb see järgmise perioodi kontrollväärtusest madalamaks. Võttes arvesse suurt erinevust kontrollväärtusest, suhteliselt paindlikku turgu ja ranget poliitikat, peetakse Eesti hinnanäitajaid jätkusuutlikeks. Sellest hoolimata peab aga Eesti olema jätkuvalt valvas ja hoidma inflatsioonitaseme madalal, säilitades ambitsioonika eelarvepoliitika ja hoides sisenõudluse fundamentaalsete näitajatega kooskõlas.
Riigi rahandus
Eesti kohta ei ole tehtud nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Eelarvepuudujääk ja võlg jäävad lähenemisaruandes sätestatud piiridesse: aastal 2009 oli puudujääk 1,7 protsenti SKPst, hoolimata nominaalse SKP enneolematust vähenemisest 15 protsendi võrra. Komisjoni kevadprognoosi kohaselt on puudujääk sel aastal ning 2011. aastal 2½ protsenti. Valitsemissektori võlg oli 2009. aastal 7,2 protsenti SKPst, mis on Maastrichti piirmäärast samuti oluliselt väiksem ning püsib sellisena hoolimata sellest, et aastaks 2013 prognoositakse valitsemissektori võla edasist kasvu.
Intressimäärad
Pikaajaliste intressimäärade kriteeriumi Eesti suhtes vahetult ei kohaldata, kuna pikaajaliste riigivõlakirjade või muude asjakohaste väärtpaberite alusel ei ole pikaajalistes intressimäärades kajastuvat lähenemise jätkusuutlikkust võimalik hinnata. Sobilike võlakirjade puudumine peegeldab väga väikest valitsemissektori koguvõlga, mis omakorda peegeldab 2002.–2007. aasta eelarve ülejääki. Finantsturu riskitaju Eesti suhtes küll suurenes majanduskriisi kõrghetkel, ent areng võrdlusperioodil ning üldine hinnang püsiva vastastikuse lähenemise, sealhulgas Eesti jätkuvalt range poliitika kohta, toetavad seisukohta, et Eesti täidab pikaajalise intressimäära kriteeriumi.
Eesti on vahetuskursimehhanismi ERM-II liige alates 28. juunist 2004. 23. aprillil 2010 lõppenud kaheaastase perioodi jooksul ei ole Eesti kroonil olnud tõsiseid pingeid ja alates sellest, kui kroon vahetuskursimehhanismis osaleb, ei ole olnud kõrvalekaldeid ERM II keskkursist.
Lisaks on rahandust käsitlevad Eesti õigusaktid kooskõlas ELi õigusaktidega.
Kõnealuse hinnangu ja Euroopa Keskpanga koostatud lähenemisaruande alusel teeb komisjon ettepaneku, et Eesti võtaks euro kasutusele 2011. aastal.
Euroopa Komisjoni raporti ingliskeelset täisversiooni saab lugeda komisjoni kodulehelt. Peagi loodame avaldada raporti eestikeelse täisversiooni.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
töötu Eestist14 May 2010 02:50
Tänane Postimees:
14.05.2010 08:33
Tänavu esimeses kvartalis tõusis töötuse määr 19,8 protsendini, nüüd on töötuid hinnanguliselt 137 000, teatas statistikaamet.
Töötuse määr tõusis mulluselt 15,5 protsendilt tänavu esimeses kvartalis 19,8 protsendini. Üle kolmandiku töötutest on tööta olnud aasta või kauem.
Tööjõu-uuringu andmetel suurenes töötute hinnanguline arv esimeses kvartalis 30 000 võrra ja tõusis 137 000-ni.
Ka eelmise aasta alguses kasvas töötus hüppeliselt. 2009. aasta esimeses kvartalis oli töötuse määr 11,4 protsenti. Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa), hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.
14.05.2010 08:33
Tänavu esimeses kvartalis tõusis töötuse määr 19,8 protsendini, nüüd on töötuid hinnanguliselt 137 000, teatas statistikaamet.
Töötuse määr tõusis mulluselt 15,5 protsendilt tänavu esimeses kvartalis 19,8 protsendini. Üle kolmandiku töötutest on tööta olnud aasta või kauem.
Tööjõu-uuringu andmetel suurenes töötute hinnanguline arv esimeses kvartalis 30 000 võrra ja tõusis 137 000-ni.
Ka eelmise aasta alguses kasvas töötus hüppeliselt. 2009. aasta esimeses kvartalis oli töötuse määr 11,4 protsenti. Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa), hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.
14.05.2010 11:24
Töötukassa analüüsiosakonna juhataja Anne Lauringsoni sõnul on neljas viimases kvartalis registreerimata töötute arv kõikunud 30 000 ümber.
Lisaks veel registreerimata töötud:
Viimase nelja kvartali keskmiselt on registreeritud töötute arv Lauringsoni sõnul moodustanud 73 protsenti üldisest töötute arvust vanuses 16 kuni pensioniiga ja registreerimata töötute arv kõikunud 30 000 ümber.
«Ilmselt on registreerimata töötute arv selles vanusegrupis 30 000 ligiduses tänaselgi päeval ning kõigi töötute arv kokku seega 130 000 ringis,» lisas ta.
Taavi14 May 2010 00:05
Ma ei tea, kas te teate, aga Delfit ei peeta Eestis väga asjakohaseks portaaliks. Väga kollane kirjandus, milles on artiklit seatud nii, et inimesed vihast siniseks teha. Eurot toetab Eestis üle 60protsendi rahvast. See poliitika ja nälgimise jutt on ilmselgelt ülepaisatud. Ma loodan, et ka Kanadas mõistetakse, et saab kulutada nii palju raha, kui sul on!
Eestlane13 May 2010 07:34
Peaminister Andrus Ansip ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et tema arvates peaks Eesti vajadusel Kreekat toetama.
«Mina olen suurema solidaarsuse poolt Euroopa Liidus. Me kunagi ei tea, millal meie võime sattuda abipalujate rolli,» ütles Ansip, kelle sõnul oleks valitsus valmis soetama vajadusel nii Kreeka võlakirju kui osalema abipaketis laiemas mõttes.
Peaministri sõnade kohaselt pole Kreekal võimalik enam turupõhiselt laenu võtta, kuna sellisel juhul on laenamise hind liiga kõrge. Seepärast olevatki oluline, et partnerriigid sekkuvad ja süstivad sellega ühtlasi kindlust investoritele ja finantsturgudele.
Loe kõiki kommentaare (5)