Euroopa Komisjon avaldas täna 2010. aasta lähenemisaruande, kuskomisjon hindab euroalasse mittekuuluvate Euroopa Liidu liikmesriikide, teiste seas Eesti valmisolekut euro kasutuselevõtuks ning teeb ettepaneku Eesti liitumiseks euroalaga 2011. aastal.

Euroopa Komisjoni Eesti hindamine: lühikokkuvõte

Inflatsioon

2010. aasta märtsile eelnenud 12 kuu jooksul oli Eesti keskmine inflatsioonimäär - 0,7 protsenti, mis on tunduvalt madalam sama kuu kontrollväärtusest 1,0 protsendist, ning tõenäoliselt jääb see järgmise perioodi kontrollväärtusest madalamaks. Võttes arvesse suurt erinevust kontrollväärtusest, suhteliselt paindlikku turgu ja ranget poliitikat, peetakse Eesti hinnanäitajaid jätkusuutlikeks. Sellest hoolimata peab aga Eesti olema jätkuvalt valvas ja hoidma inflatsioonitaseme madalal, säilitades ambitsioonika eelarvepoliitika ja hoides sisenõudluse fundamentaalsete näitajatega kooskõlas.

Riigi rahandus

Eesti kohta ei ole tehtud nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Eelarvepuudujääk ja võlg jäävad lähenemisaruandes sätestatud piiridesse: aastal 2009 oli puudujääk 1,7 protsenti SKPst, hoolimata nominaalse SKP enneolematust vähenemisest 15 protsendi võrra. Komisjoni kevadprognoosi kohaselt on puudujääk sel aastal ning 2011. aastal 2½ protsenti. Valitsemissektori võlg oli 2009. aastal 7,2 protsenti SKPst, mis on Maastrichti piirmäärast samuti oluliselt väiksem ning püsib sellisena hoolimata sellest, et aastaks 2013 prognoositakse valitsemissektori võla edasist kasvu.

Intressimäärad

Pikaajaliste intressimäärade kriteeriumi Eesti suhtes vahetult ei kohaldata, kuna pikaajaliste riigivõlakirjade või muude asjakohaste väärtpaberite alusel ei ole pikaajalistes intressimäärades kajastuvat lähenemise jätkusuutlikkust võimalik hinnata. Sobilike võlakirjade puudumine peegeldab väga väikest valitsemissektori koguvõlga, mis omakorda peegeldab 2002.–2007. aasta eelarve ülejääki. Finantsturu riskitaju Eesti suhtes küll suurenes majanduskriisi kõrghetkel, ent areng võrdlusperioodil ning üldine hinnang püsiva vastastikuse lähenemise, sealhulgas Eesti jätkuvalt range poliitika kohta, toetavad seisukohta, et Eesti täidab pikaajalise intressimäära kriteeriumi.

Eesti on vahetuskursimehhanismi ERM-II liige alates 28. juunist 2004. 23. aprillil 2010 lõppenud kaheaastase perioodi jooksul ei ole Eesti kroonil olnud tõsiseid pingeid ja alates sellest, kui kroon vahetuskursimehhanismis osaleb, ei ole olnud kõrvalekaldeid ERM II keskkursist.

Lisaks on rahandust käsitlevad Eesti õigusaktid kooskõlas ELi õigusaktidega.

Kõnealuse hinnangu ja Euroopa Keskpanga koostatud lähenemisaruande alusel teeb komisjon ettepaneku, et Eesti võtaks euro kasutusele 2011. aastal.

Euroopa Komisjoni raporti ingliskeelset täisversiooni saab lugeda komisjoni kodulehelt. Peagi loodame avaldada raporti eestikeelse täisversiooni.

Märkmed: