Stockholm (EE) — Euroopa Liidu (EL) välisministrid esitasid Venemaale 23. veebruaril Brüsselis toimunud kohtumisel ultimaatumi toonis signaali, hoiatades, et kui Moskva ei ole nõus laiendama automaatselt 1997.a. sõlmitud partnerlus- ja koostööepingut uuele 10-le liikmesriigile, võib see avaldada tõsist mõju vastastikustele suhetele ja tuua kaasa sanktsioonide esitamise. Venemaa on nimelt varem teatanud, et ta pole nõus automaatselt laiendama kõnealust partnerlus- ja koostöölepet uutele ELi liikmesriikidele. Brüsselis toimunud kohtumisel osalesid nii euroliidu 15 liikmesriigi kui ka 1. mail ühineva 10 uue maa välisministrid.
Briti mainekas leht Guardian teataski 21. veebr., et kui Venemaa jätkab sõjakirve ihumist, võib EL kehtestada rängad sanktsioonid tema vastu. Moskva probleemsed suhted ELiga kannatavad veelgi rohkem, kui Venemaa ei revideeri oma negatiivset lähenemist ELi laienemisele ning ei kohtle uustulnukaid samadel alustel teiste riikidega, kirjutas leht, viidates välisminister J. Straw sõnadele.
Moskva on avaldanud soovi partnerluslepingu sätteid uuesti üle vaadata ja iga uue ühineva riigiga eraldi lepingu sõlmida, kuna lepingu automaatse laienemisega kannaks Venemaa miljonite eurode ulatuses kahju väliskaubanduses. Täpsemalt on juttu 300 miljoni euro suurusest kahjust, mis jääb Venemaal saamata alumiiniumi, väetiste ja tuumakütte ekspordist.
EL on aga jäänud kindlaks põhimõttele, et leping laieneb automaatselt kõikidele uutele riikidele.
Venemaa on ka omalt poolt ähvardanud ELi sanktsioonidega, kuid seekord on need ähvardused tühised ega vääri isegi tähelepanu.
Äsjane teravasisuline avaldus näitab, et EL oskab väga hästi vajaduse korral kaitsta oma huve. Nõupidamisel kõlas kriitikat ka Venemaa Tshetsheenia poliitika kohta, tauniti Moskva soovimatust asuda tshetsheenidega läbirääkimistesse. Brüsselis ei oldud ka rahul Venemaa suhtumisega lähimatesse naaberriikidesse.
ELi poliitikud (Javier Solana jt.) on siiski üsna optimistlikud ja usuvad, et leitakse mingi kompromisslahendus sellele probleemile. Küsimus on aga selles, kas Venemaa 14 nõudmisest koosnevale nimekirjale (mh. nõutakse ka viisavaba reisimist ELi piirides) suudetakse mingit lahendust leida veel enne 1. mail toimuvat ühinemistseremooniat. Euroliidu juhid on ka Moskvale andnud märku oma valmisolekust arutada laienemisega seonduvaid võimalikke kahjusid, ehkki see pole otseselt seotud partnerlus- ja koostöölepinguga.
Vaatlejad viitavad tekkinud olukorras sellele, et tegelikult puudub ELil Venemaa suhtes konkreetne ja tulemuslik poliitika. Venemaa on aga taas seda olukorda osavalt ära kasutanud.
Tahaks loota, et äsjase ultimaatumi tulemusena on Moskva lõpuks sunnitud tühistama Eestile kehtestatud diskrimineerivad topelttollid.
Euroopa Liidu juhid hoiatasid Venemaad
Arvamus
TRENDING
