Euroopa Liidu laienemisest: kuidas see meid puudutab?

Euroopa Liidu laienemisest: kuidas see meid puudutab? (4)

Arvamus | 12 Mar 2004 | Heikki H. TannEWR

STOCKHOLM (EE) — Rootsi valitsuse riigikantselei ja ametiühingute ühise taktika abil plaanitakse takistada tööjöu vaba liikumist Ida-Euroopast pärast 1. maid 2004, kui Euroopa Liit (EL) on juba laienenud ning tema põhilised reeglid kaupade vaba liikumise, raha leviku ning tööjõu ja teenuste osas, kehtestatud.

Rootsi peaminister Göran Persson väljendas ajakirjanikega kohtudes kartust, et kevadel, piiride avanedes võivad Poola ja Balti riikide kodanikud ümber asuda Rootsi ning hakata kasutama siinseid sotsiaalabi teenuseid.

See küsimus oli äsja arutusel ka Rootsi parlamendis, kus aga enamus sõnavõtnuid avaldas vastuseisu kõnealuste piirangute kehtestamisele. Küsimuse arutlusel võttis sõna ka Rootsi välisminister Laila Freivalds, kes ütles, et karta ei tule mitte siia tööle tulevaid inimesi, vaid hoopis neid ahneid tööandjaid, kes hakkavad seda odavat tööjõudu kohe ära kasutama ega maksa neile palka, nii nagu seda tuleb ette ka Rootsi oma töötajate puhul.

Olgu siinkohal meenutatud, et kui EL hakkas esmalt ida suunas laienema, oli Rootsi algul selle poolt ning nimetas seda „ajalooliseks laienemiseks, kus Euroopa riigid saavad esmakordselt areneda koos ja ilma piiranguteta“. Toona oli sellest palju juttu ka rootsi meedias.

Ent nüüd, kui ELi laienemise tähtpäev on kätte jõudmas, hakkavad rootslased korraga mõtlema oma rahakoti peale.

ELi nn. üleminekureeglid on euroliidu uute kodanike suhtes diskrimineerivad ja loovad kohe algul sisemiselt ebaterve õhkkonna — s.t. just sellise olukorra, mille vastu on välja astunud peaminister Persson. Lisaks pole see kooskõlas ELi kodanikkonna paljulubatud ja -oodatud koostöö ja solidaarsuse vaimuga.

Oma neutraalsuse katte varju jäädes on Rootsi viivitanud ka Vene okupatsiooni hukkamõistmisega Balti riikides. Muide, veel 1989. a. ütles tollane välisminister Sten Andersson, et Balti riigid ei ole üldse okupeeritud olnudki! Poole sajandi pikkuse okupatsiooni vältel polnud Rootsi jaoks eesti, läti ja leedu rahvaid. Nende jaoks olime me kõik venelased!

Isegi Soome, arvestades tema olukorda, ei tunnustanud Eesti okupatsiooni de jure, vaid de facto. Seevastu Rootsi tunnustas Balti riikide Nõukogude-poolset okupatsiooni nii augustis 1940 kui mais 1941.

Pole kahtlust — Rootsil tuleb see süü lunastada ja ajalooline viga heastada. Tulevik näitab, kas Rootsi valitsus suudab sellega toime tulla ja ka ELi tööjõu liikumispiiranguid mitte kehtestada.

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.

Kleopatra25 Mar 2004 07:01

Me Pardid narrid loodavad ikka saada veel mingit euroraha, Vana Rooma Emahunt aga tõmbab kõigil Euroliidu ukse taga sissemangujatel oma keeruliseks muudetud eurodirektiividega maha viimasegi naha.

Kleopatra16 Mar 2004 03:34

Teen õige pea ma lõpu selle Eurohundi õnnetuga, mul teritatud tegelikult juba ammu iga viimanegi nuga.
Caesari poisid kaevasid ju juba hilisügisel sellele Euroelukale haua,
kas tulete mulle appi kevadel ja aitate katta ka matuselaua?
Kas palkama peaksin ka mõne euroööbiku, kadunu peatsisse pidama surnuvalvet, pole mul ka ühtegi tuttavat pappi ega pastorit, kes pobiseks sellele neetud Euroelukale viimset hingepalvet.
Liigub Päike päev päevalt tasapisi ligemale Kuule, maikuuks peaks ometi kord lõppema mu "Pardiluule".

tom15 Mar 2004 08:04

Siis kui Rootsi seab vastupidiselt varem lubatule tööjõuliikumisele piirangud on tegu eriti räige petmisega riiklikul tasemel. Enamus eestlasi ju sellepärast toetas EL liitumist. :=(

Nõuan euroaktsiiside ühepoolset edasilükkamist Eesti valitsuselt järgnevaks 7 aastaks!

Huvitav, millal eestlaste huve kaitstakse?

Loe kõiki kommentaare (4)

Arvamus

Jüri Toomepuu: Trumpi ja vabariiklaste võimas võit (2) (2)