«Euroopa Liit on põhimõtteliselt projektile taha tulnud,» kinnitas püsiühenduse suurimaid propageerijaid Eestis, maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus. «See näitab, et Euroopa Liidu rahastajad on pidanud projekti mõistlikuks,» lisas AS-i Teede Tehnokeskuse juhataja Hillar Varik.
Kaks nädalat tagasi allkirjastasid Euroopa Komisjoni abiprogrammi ISPA esindajad rahastamiskokkuleppe, mis toob Eestile kuus miljonit krooni lõplikku selguse saamiseks, kas mandri-Eesti ja Saaremaa vajavad püsiühendust või mitte. Eesti riik peab omalt poolt uuringusse lisama 2,3 miljonit krooni.
«Meie jaoks oli see otsus väga positiivne märk, sest näitab, et Euroopa Liit võib kaasa lüüa ka püsiühenduse ehitamise finantseerimisel,» lausus Sõrmus.
Kokkuleppele peab veel juunis alla kirjutama rahandusminister Tõnis Palts.
Varem polnud ühegi rahastamisskeemi koostamisel Eesti pool arvestanud ELi abiga, vaid sellega, et ehitaja peab kogu raha – vähemalt 1,5-2 miljardit krooni – ise kokku laenama. Brüsseli toetus teeb lisaks võimalikule kaasrahastamisele automaatselt ehitaja jaoks ka laenuraha odavamaks. Iga odavam laenuprotsent tähendab aga kümneid miljoneid kroone võitu. Euroopa Liidu toetuse ja abiraha saamine oleks suur võit, kinnitas Sõrmus.
Esilagu andis Brüssel raha nii-öelda sotsiaalmajanduslikuks uuringuks, mis peab võrdlema kahe variandi mõju Saaremaa majandusele ja keskkonnale: kas jätkata praamiühendust või ehitada püsiühendus – emba- kumba, kas sild või tunnel. Järgmise aasta lõpuks peaks vastus käes olema.