Euroopa muinsuskaitsepäevade tähistamine sai alguse 1985. aastal ja need toimuvad tänaseks 50 Euroopa kultuurikonventsiooniga ühinenud riigis, kus esitletakse üldsusele vähetuntud kultuuriaardeid, juhitakse tähelepanu kohalike meistrite oskustele ja traditsioonidele, arhitektuurile ja kunstile ning edendatakse Euroopa kodanike seas üksteisemõistmist. Miljonid inimesed kõikjal Euroopas saavad võimaluse külastada ka vähem tuntud mälestisi, osa võtta ekskursioonidest, näitustest, seminaridest. Euroopa muinsuskaitsepäevad on kõige suurem üle-euroopaline kultuuripärandit tutvustav algatus, milles osalevad nii riigiasutused, kohalikud omavalitsused, eraetteõtted kui arvukad vabatahtlikud. Eestis korraldab Euroopa muinsuskaitsepäevade tähistamist Eesti Muinsuskaitse Selts alates 1993. aastas. Tänavused muinsuskaitsepäevad avatakse Tartus Toomemäel Kuradisillal 9. septembril kell 16.00.
Aleksander Esimese sild avati Tartu Toomemäel vana kalendri järgi 1. septembril 1913. Rahvapäraselt hüütakse Aleksander Esimese silda Kuradisillaks, sest nii nimetati juba ka varem sellel kohal asunud puusilda, mis aga lagunes ja lammutati 1903. aastal. Üks kuulsaimaid Eesti meedikuid, baltisakslasest Tartu Ülikooli kirurgiaprofessor Werner Maximilian Friedrich Zoege von Manteuffel, võttis ette kahe mäerinnaku vahele uue silla rajamise. Selleks algatas ta korjanduse ning kui seda täiendasid keiser Nikolai II ja tema ema keisrinna Maria Fjodorovna isiklikud annetused, saadigi vajalik summa kokku. Raudbetoonist silla autoriks on Tartu linnaarhitekt Arved Eichhorn. Kuradisilla ja seal asuva Aleksander I bareljeefiga samal ajal avati ka Georg Friedrich Parrot’ bareljeef Inglisillal, bareljeefide autoriks on baltisaksa skulptor ja graafik Constance Elisabeth von Wetter-Rosenthal. Aleksander I silla avamine toimus Romanovite dünastia Venemaal valitsemise 300. aastapäeva pidustuste raames. Kuigi Aleksander Esimese ehk Kuradisild on oma asukoha tõttu seotud eelkõige Tartu linna ja ülikooliga, on see kindlasti üheks omanäoliseks mälestiseks mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa kontekstis. See ongi põhjuseks, miks käesoleva aasta Euroopa muinsuskaitsepäevad otsustati avada Aleksander Esimese ehk Kuradisillal.
Euroopa Muinsuskaitsepäevade avamistseremoonial kõnelevad muinsuskaitsjad, Tartu linna ja ülikooli esindajad, osalema on kutsutud üliõpilasseltsid ja korporatsioonid, laulab akadeemiline meeskoor. Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis on kuni 15. septembrini võimalik tutvuda Kuradisilla ehitusjooniste ja muude originaaldokumentidega, mis pärinevad Ajalooarhiivist, samuti Kirjandusmuuseumi ja Filmiarhiivi kogudes olevate fotodega, kus näha Kuradisilda läbi mitme sajandi. Erilist huvi pakuvad kindlasti fotograaf Elmar Kaldi (1898–1969) klaasnegatiivide kogust pärinevad 8 fotot, mis üles võetud Kuradisilla avamispidustustel sada aastat tagasi.
Muinsuskaitsepäevade üritused jätkuvad aga mitmel pool järgneva nädala jooksul: 10. septembril peetakse Muinsuskaitseameti eestvedamisel talguid Saadjärve linnamäel; 11. septembril on Sindis konverents „Sindi – väärtuslik Eesti väikelinn“; Tallinna Kultuuriväärtuste Amet korraldab tutvumisretked Nõmme õigeusu Lunastaja ja luterlikku Rahu kirikusse, Jaani Seeki ja Kaasani kirikusse, Peeteli kirikusse ja Vanausuliste palvelasse, Kõikide Kurbade Rõõmu Pühakuju kirikusse ja Kopli Nikolai kirikusse.
Kutsume kõiki osa saama Euroopa muinsuskaitsepäevadest! Täpsem teave Eesti Muinsuskaitse Seltsi koduleheküljelt:
www.muinsuskaitse.eePeep Pillak
Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees
53099423
