Soome välisminister Timo Soini (vasakul), Venemaa välisminister Sergei Lavrov (keskel) ja Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland (paremal) Helsingis, kus toimub Euroopa Nõukogu välisministrite iga-aastane istung.
FOTO: Vesa Moilanen / AP / Scanpix
https://www.postimees.ee/66858...
Euroopa Nõukogu võttis täna vastu deklaratsiooni, millega liigutakse Venemaa delegatsiooni õiguse taastamise suunas osaleda hääleõigusega Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblee töös, mis oli peatatud pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal.
Euroopa Nõukogu välisministrid nõustusid täna jätkama tööd, mis võimaldaks Venemaa delegatsioonil osaleda hääleõigusega Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblee töös (ENPA), mis oli peatatud pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal.
Nõukogu 47 liikmesriigi välisministrid hääletasid ülekaalukalt deklaratsiooni poolt. Selles öeldakse, et kõigil liikmesriikidel peab olema õigus võtta võrdsetel alustel osa nõukogu kahe põhiorgani tööst.
Ministrite vastu võetud deklaratsioon Venemaa hääleõigust ENPA-s sisuliselt ei taasta, vaid see samm tuleb teha parlamentaarsel assambleel endal.
Ukraina saadik EN-is Dmõtro Kuleba ütles, et «küünilise diplomaatia» tulemusena saavutatud deklaratsiooni vastu hääletas peale Ukraina veel kuus riiki. Vastu hääletasid Suurbritannia, Poola, Gruusia, Eesti, Läti ja Leedu.
Eesti välisminister Urmas Reinsalu teatas avalduses, et Eesti on jätkuvalt üks häälekamaid toetajaid Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning just seetõttu hääletas Eesti ka selle deklaratsiooni vastu.
«Nagu ütlesin eile ka oma kolleegidele Euroopa Nõukogu 70. aastapäeva vastuvõtul Helsingis, peame olema kindlameelsed, kui näeme häbematut rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste rikkumist, nagu seda teeb Venemaa okupeeritud aladel Ukrainas ja Gruusias. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee otsus sanktsioneerida Venemaad pärast Krimmi annekteerimist oli igati õigustatud ning tulevikus peab neil säilima see õigus iseseisvalt põhikirja rikkumistele reageerida,» lausus Reinsalu.
EN peatas Venemaa hääleõiguse pärast Krimmi annekteerimist, mida Ukraina ja suurem osa maailmast peavad ebaseaduslikuks. Kreml lõpetas protestiks liikmemaksu tasumise.
Venemaa diplomaadid andsid nüüd mõista, et jätkavad liikmemaksu tasumist, kui neile seatud järgmine maksetähtaeg saabub.
Venemaa on olnud Euroopa suurima inimõigusorganisatsiooni liige alates 1996. aastast.
Kõrged Vene ametnikud on ähvardanud nõukogust täielikult lahkuda. See tähendaks ka, et venelased kaotavad ligipääsu Euroopa Inimõiguste Kohtule, millest on saanud tähtis koht neile, kes Vene kohtusüsteemi ei usalda.
Välisminister Sergei Lavrov kinnitas aga täna, et selle poole Moskva ei püüdle.
Tänane hääletus on Euroopa institutsioonide esimene suur samm Venemaale kehtestatud piirangutest ja sanktsioonidest taganemise poole.
Ukraina välisminister teatas eile ootamatult, et ei võta Soomes peetavast istungist osa. Selles nähti veendumust, et Venemaa saab hääleõiguse tagasi.
Täna EN-i eesistumise üle võtnud Prantsusmaa ning Saksamaa on nõudnud miljonite tavakodanike huvides Venemaa nõukokku tagasi toomist.
Saksa välisminister Heiko Maas ütles täna enne Lavroviga kohtumist, et «meie huvides ei ole» Venemaad väljas hoida.
