võtta resolutsioon Mari Eli Vabariigi põlisrahva õiguste kaitseks ning koostada tegevuskava Venemaa soome-ugri rahvaste olukorra parandamiseks.
Vähemuste teema oli 1. märtsil kõne all ka Euroopa Liidu ja Venemaa nõupidamisel, kus käsitleti inimõiguste küsimusi. Konkreetselt Marimaa olukorda seal ei puudutatud, kuid Euroopa Komisjoni esindaja Emma Udwin ütles 4. märtsil Radio Free Europe andmeil, et teema tõstatakse edaspidistel
kohtumistel.
Järgmisel nädalal kogunevad Euroopa Liidu liikmesriikide välisministrid arutama ettevalmistusi EL-i ja Vene Föderatsiooni tippkohtumiseks tänavu mais. Soome välisminister Erkki Tuomioja on avaldanud oma kodulehel
teemakohase kirjutise, kus ta nendib, et "Küsimus on omaenda kodanike karmis kohtlemises Venemaa poolt, millele tuleb hinnang anda inimõiguste üldiste põhimõtete seisukohalt." Tuomioja peab vajalikuks probleemi tõstatamist
Soome ja Venemaa kahepoolsetel kohtumistel ning vajadusel ka Euroopa Liidus ja Euroopa Nõukogus.
Europarlamendi väliskomisjoni aseesimees Toomas Hendrik Ilves ütles 11. märtsil oma kommentaaris Soome-ugri rahvaste infokeskusele, et "Venemaa absurdsed ning ebaadekvaatsed süüdistused Eesti ja Läti aadressil inimõiguste rikkumisest pöörduvad nüüd Venemaale bumerangina tagasi".
"Jõhker surve mari rahvale, keeleline ja kultuuriline diskrimineerimine, ajakirjanduse ahistamine, kõnelemata juba mari rahvusest demokraatliku opositisiooni esindajate peksmisest on näide etniliste vähemuste laialdasest
diskrimineerimisest Venemaal. Seda ei saa kuidagi summutada terrorismivastase võitluse vajadusega, millega Venemaa põhjendab sõda Tšetšeenias. Marid ei ole sissid, marid on rahulik soome-ugri rahvas, kes tahab kõnelda oma keelt ja arendada oma kultuuri," ütles Ilves.
Pöördumist on toetanud Eesti Inimõiguste Instituut, Eesti Juudi Kogukond ja Helsingi Ülikooli Üliõpilaskond.
Pöördumisega saab ühineda veebilehel, mille
aadress on http://www.ugri.info/mari .