Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni inimõiguste rikkumisest Marimaal

Kuumad uudised | 12 May 2005 | EWR

Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni inimõiguste rikkumisest Marimaal

Euroopa Parlament võttis tänasel täiskogu istungil Strasbourgis ühegi vastuhääleta vastu resolutsiooni inimõiguste ja demokraatia põhimõtete rikkumisest Vene Föderatsiooni kuuluvas Mari Vabariigis. Ühisettepaneku
resolutsiooniks esitasid seitse soomeugrilasest liberaalide,
sotsiaaldemokraatide ja konservatiivide esindajat, nende hulgas Toomas Savi ning Tunne Kelam Eestist, Paavo Väyrynen Soomest ning Tallinnas elav ungarlane György Schöpflin.

Euroopa Parlamendi resolutsioonis rõhutatakse, et maridel on omakeelse hariduse saamine keerukas: pole marikeelset kesk- ega kõrgharidust, viimastel aastatel on marikeelsete õppematerjalide väljaandmine vähenenud.

Märgitakse ka, et Marimaal toimuvad pidevalt kallaletungid sõltumatu ajakirjanduse esindajatele. 2001. aastal tapeti kolm ajakirjanikku, 4. veebruaril 2005 peksti julmalt Mari Kongressi esimeest Vladimir Kozlovi. Ei kohalikud ega ülevenemaalised juurdlusorganid pole siiani toonud kohtu ette ühtki süüdlast.

Resolutsioonis kutsutakse Venemaa föderaalset ja kohalikku võimu üles tunnustama sõnavabadust, lõpetama viivitamatult Mari Eli ametnike, haridus - ja kultuuritöötajate poliitiline tagakiusamine ning täitma kohustusi, mida Venemaa Föderatsioon on endale võtnud vähemuskeelte ja kultuuride kaitsmisel ja arendamisel.

Resolutsiooni toetasid Europarlamendi seitsmest fraktsioonist kuus (Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon, Sotsiaaldemokraatide fraktsioon, Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu
fraktsioon, Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon, Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/ Põhjamaade Roheliste liitfraktsioon ja Liit Rahvusriikide Euroopa eest).

Resolutsiooni arutelul esinesid ka Tunne Kelam ja Marianne Mikko Eestist. Marianne Mikko rõhutas, et Euroopa Liidu esindajad peavad poliitilistel kõnelustel Venemaaga tõsiselt päevakorda võtma rahvusvähemuste kaitse Venemaal. Mikko ütes, et, ksenofoobia on Venemaal vormistunud fašistlikeks
löögirühmadeks, kes tegutsevad karistamatult. Ta lisas: "Rahvuslike ajakirjanike ahistamine ning tapmine on väga murettekitav. Siin ühenduvad nii president Vladimir Putini soov suruda maha sõltumatu ajakirjandus kui ka rahvuslik diskrimineerimine." Mikko märkis ka, et maride olukord on ainult veidi parem ligi miljonilise rahvaarvuga mordvalaste omast, kelle keeltes ei anta välja ühtegi päevalehte ega jagata õpetust üheski koolis.

Euroopa Parlamendi algatusele on eelnenud laialdased rahvusvahelised protestid. Veebruaris algatas rühm Soome teadlasi avalduse "Mari rahva kaitseks", millele on võrguleheküljel www.ugri.info/mari alla kirjutanud inimesi rohkem kui 60 riigist.

Täiendav info: Mart Meri, tel + 372 51 27314.

Kuumad uudised

Where did you buy Estonian black bread ‘must leib’ in Sydney in 1953? (2)