Euroopa Liit kasutab tänast tippkohtumist Venemaaga kui võimalust, et võluda viimaselt välja lubadus valada IMFi rohkem eurokriisi vastu võitlemise raha, ütlesid ametnikud.

Teadaolevalt sondeerisid Euroopa Ülemkogu president Herman Van Rompuy ja Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso eilsel tippkohtumise-eelsel õhtusöögil Brüsselis juba Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi valmisolekut.

Mitmed jutuajamistega kursis olevad allikad ütlesid loodetud summa olevat 10 miljardi euro ringis.

«Eurooplased rõhuvad selle peale hästi kõvasti,» ütles üks allikas.

Iga annetus Venemaalt oleks ülimalt teretulnud, kuna ELi kampaania IMFi tulejõudu euroala tarbeks tõhustada on ära vajumas.

Läinud nädalal lubasid ELi liidrid kaaluda täiendava 200 miljardi euro eraldamist oma keskpankadest – lootes, et väljastpoolt Euroopat vastatakse samaga.

USA on aga kindlalt ära äelnud. Sel nädalal kinnitasid ka Saksamaa ja Jaapan, et ei anna mingit raha enne, kui täidetud on teatud karmid tingimused.

Vene suursaadik ELis VladimirTšizov võttis intervjuus Financial Timesiga leplikuma tooni. Ta märkis, et riigi keskpangas on 40 protsenti reservidest eurodes ning toonitas, et Venemaa peab ELi oma suurimaks kaubanduspartneriks.

«Meie Venemaal eurosse usku kaotanud ei ole,» ütles Tšizov.

Kuigi Euroopa majanduslik stabiilsus oleks Venemaale kasulik, ei tuleks IMFi annetus aga lisatingimusteta.

Näiteks on Moskva juba kaua igatsenud tärkavatele turgudele IMFis suuremat sõnaõigust.

Ilmselt kasutab Medvedevi delegatsioon tippkohtumist rõhutamaks oma kasvavat pahameelt ELi energiasektori liberaliseerimise seaduste peale, mis sunnivad Gazpromi müüma torujuhet Leedus ning võivad kammitseda nende mõjujõudu ka teistel turgudel.

Tsizovi sõnutsi on Leedu episood «sisuliselt infrastruktuuri natsionaliseerimine». Ta võrdles ELi reegleid – mis on mõeldud konkurentsi kindlustamiseks – «kõige hullema Nõukogude Liidu aegse poliitikaga».

CopyrightThe Financial Times Limited 2011.

Märkmed: