Arheoloogid avastasid Euroopa südames iidseima 7000 aasta vanuse tsivilisatsiooni jäljed. Saksamaal, Austrias, Tšehhis ja Slovakkias viimastel aastatel toimetatud kaevamistel on leitud aastail 4800-4600 e.Kr. rajatud hulga hiiglaslike kultushoonete varemeid.
See on ligi kaks tuhat aastat varasem aeg, kui kuulsate Stonehenge megaliitehitiste ning Egiptuse püramiidide rajamise aeg, avastus kujutab endast revolutsioonilist muutust eelajaloolise Euroopa uurimisel, kirjutab Suurbritannia ajaleht The Independent. Siiani arvati, et Euroopas asuti suurehitisi rajama hiljem kui Mesopotaamias ja Egiptuses.
Praeguste Kesk-Euroopa riikide territooriumil asus enam kui 150 hiiglaslikku usuehitist. Templite ehitamisel kasutati mulda ja puitu, nende piirdeaiad olid tihti ligi kilomeetri pikkused. Templid olid rajatud religioossete inimeste poolt, kes elunesid ühistes pikkmajades. Ligi 50 m pikad majad olid koondunud suurtesse küladesse, mõned neist on kuni 25 hektarilised. Arheoloogide teatel elatusid nad veiste, lammaste, kitsede ja sigade kasvatamisest. Templiehitajad olid rändrahvaste järeltulijad, kes olid sinna piirkonda sisse rännanud mitusada aastat varem Doonau tasandikelt praegustel Serbia ja Ungari aladelt. Tsivilisatsioon suri välja ilmselt 200 aasta pärast. Avastus nii värske, et arheoloogid pole sellele kultuurile nimegi jõudnud panna.
Avastuse järel on asutud uuesti uurima juba varem aerofotodel täheldatud kogu Kesk-Euroopa esinevaid, seni dateerimata jäänud hoonetekomplekside jälgi. Arheoloogid on leidnud 400 kilomeetrise ulatusega piirkonnas mitusada sellist iidset, keskmiselt 150 m läbimõõduga usukeskust.
Seni on kõige põhjalikumalt läbi uuritud Ida-Saksamaal Dresdeni linna piirides asuv kompleks. Keskus koosneb sisemisest pühast õuest, see oli ümbritsetud kahe pihtaiaga, kolme muldvalli ja nelja kraaviga. Kaevetõid juhib Saksimaa riikliku muinsuskaitseameti vanemarheoloog Harald Stäeuble.
Varase kiviaja ehitised rajati Euroopa südames põlluharimisele üleminekule järgnenud majandustõusu ja väidetavate algeliste miniriikide tekkimise ajal. Pärast suhteliselt lühikest- 100-200-aastast- perioodi kadus templikomplekside ehitamise vajadus või sotsiaal-poliitiline suutlikkus. Siiani on teadmata, miks selline muljetavaldav kultuur kadus.
Mõistatuslikud kompleksid olid kasutusel vaid keskmiselt sadakond aastat, nad on väga sarnase ülesehitusega ning pärast kasutamise lõppu on näiteks piirdekraavid kinni aetud. Järgmiste suurehitiste rajamise juurde asuti 3000 aastat hiljem - keskmisel pronksiajal.
-The Independent
Euroopa vanim tsivilisatsioon leitud ETV
Arvamus
TRENDING
