Euroopas tegutsevate Eesti koolide õpetajad said tänavu kokku Londonis
Eestlased Saksamaal | 27 Mar 2014 | Eesti Rada
Sel aastal toimusid Emakeelepäevad Londonis, 28. veebruarist 2. märtsini. Juba viiendat aastat järjest said Euroopa väliseesti koolide eestvedajad ja õpetajad kokku, et üks töökas ja sisurohke nädalavahetus veeta.
Sedapuhku olid korraldajateks Londoni Eesti Kooli eestvedajad ja tegijad: Kerli Liksor, Aili Nurk, Katre Põder, Liina Särkinen ja Eda Strandberg. Kohal olid 50 õpetajat 20st Euroopas tegutsevast väliseesti koolist.
Korraldajad olid kokku pannud väga sisuka ja mitmekülgse päevakava. Aeg möödus kiiresti ning arutamist ja mõtete vahetamist jätkus kuni viimase minutini.
Reedene päev algas linna tutvustava ekskursiooniga, kus kohalikud kooliõpetajatest giidid Londoni tähtsamaid vaatamisväärsusi vast saabunud külalistele näitasid. Ekskursiooni saatis ka tüüpiline saareriigi ilm – natuke vihma –, et tunne veel inglisepärasem oleks.
Reede õhtul olid õpetajad Londoni Eesti Suursaatkonda kutsutud. kus suursaadik pr Aino Lepik von Wirèn kõiki kohale tulnuid väikese tervituskõnega vastu võttis. Ka pr Lepik von Wirèn on aastaid Rootsis väliseesti koolis käinud ning tõi mõne põgusa mälestuse oma kooliajast. Järgnes tihe jutuajamine, kus värskendati vanu ning loodi uusi tutvusi.
Külas Londoni Eesti koolis
Laupäeva hommikul koguneti Londoni Eesti Kooli. Kooli ellukutsuja ja juhataja Aili Nurk tervitas veel kord kõiki õpetajaid Londoni Eesti koolipere poolt ning tutvustas paari lausega Londoni Eesti Kooli. Suuremad koolilapsed esinesid külalistele väikese etteastega, mida suure aplausiga tunnustati. Ja kohe läksidki koolitunnid lahti. Sel korral lahtiste tundidena, kus kõik kohaletulnud õpetajad igat koolitundi uudistamas käia said. Samal ajal toimus loeng lastevanematele, mida hiljem ka õpetajad kuulata said.
Kui koolipäev läbi, suunati kiired sammud nn rahvusülikooli suunas (UCL SSEES), kus referendid meid juba ees ootasid, et loengute ja ettekannetega algust teha. Viive Einfeld rääkis teemal “Väärtuskasvatusest.” Ettekande sügav sisu oli paljudele õpetajatele uus ning pakkus omajagu mõtlemisainet. Ka õhtuses söögilauas arutati veel tuliselt sel teemal. Ettekande viimase lause sooviksin ka siinkohal veel kord ära tuua – “Eeskuju pole teiste mõjutamisel mitte peamine, vaid ainus asi.” (Albert Schweizer)
Haridus- ja teaduministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner, kes juba möödunud aastast meile tuttav on, rääkis teemal “Kes aga luges, aru sai...”. Piret Kärtner toonitas, et õpetajad peavad eelkõige enda jaoks selgitama, miks lugemist õpetada. Samuti andis ta soovitusi lugemismaterjali valimisel ja jagas näpunäiteid lugemise õpetuse võimalustest.
Jätkas keeleteadlane ja õppejõud Martin Ehala teemal “Suur-Eesti: kuidas arendada eesti keelt ja kultuuri laias maailmas”. Martin Ehala on ise oma perega aastaid väljaspool Eesti elanud ning oskas ka oma pere najal eesti keele vahendamise kohta näiteid tuua. Kindlasti oli kõigile pisut üllatuseks ning ka rahustavaks teadmiseks asjaolu, et kui momendil on maailmas umbes 6000 keelt, millest paljud väljasuremisohus on, siis eesti keel kuulub umbes 300–400 tugevama keele hulka.
Ettekannete pärastlõuna lõpetas haridusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Andero Adamson teemal “Väljaränne, tagasipöördumine ja uus rahvuskaaslaste programm”. Eesti haridusministeeriumi 2014. aasta eelarves on ette nähtud 752 000 eurot selleks, et toetada eesti keele püsimajäämist väljaspool Eestit ning ka selleks, et tagasipöördujate eesti keele oskust parandada.
Pärast pikka ja sisurohket vaatamise ja kuulamise päeva sättisime sammud õhtusöögikoha suunas. Söögilauas oli õpetajatel hea omavahel vestelda ja infot vahetada. Peale kehakinnitust jätkus õhtu väikese kontserdiga. Liisi Koikson esitas kitarristi saatel peamiselt eesti autorite loodud laule. Nii jõudiski üks ilus, hästi eestikeelne ja -meelne päev ühes Londoni restoranis õhtusse.
Tutvuti Kinobussi tegemistega
Pühapäeva hommik algas jälle tegusalt, sedapuhku Londoni Eesti Majas. Kerli Liksor ja Aili Nurk rääkisid Londoni Eesti Majast ja seal toimuvast. Üles astusid ka Kinobussi tegijad. Neil oli kaasas kogu tarvilik tehnika ning kiiruga tehti lühifilm kohalolijatest. Meile tutvustati erinevaid filmitegemise tehnikaid ning anti ideid, kuidas saaks kino teemat ka kooliprogrammis kasutada.
Emakeelepäevade viimase ettekande pidas Edward Kess, kes on eesti keele õpetaja Tallinnas. Olime pärast ettekannet ühel nõul – Edward Kessilt on meil palju õppida, eelkõige tema entusiasmist keele elaval ja väga kaasaegsel õpetamisel.
Emakeelepäevad Londonis lõppesid ümarlauaga, kus kõik koolide juhatajad väikese ülevaate oma koolist andsid, oma rõõme, aga ka muresid teistega jagasid. Ühiselt on ikka kergem lahendusi leida.
Päevade kokkuvõtteid tehes oldi üksmeelsed – Emakeelepäevad Londonis oli kordaläinud üritus. Vahetati palju infot, kaasa viidi uusi impulsse ja teadmisi. Järgmise aasta Emakeelepäevade korraldamise võttis enda kanda Luksemburgi koolirahvas. Eelnevatel aastatel on kokku saadud Hamburgis, Münchenis, Hollandis ja Berliinis.
Ürituse korraldas Eesti Kool Londonis, toetasid Eesti Emakeele Selts, Eesti Haridus- ja Teaduministeerium, Eesti Suursaatkond Londonis, London University College´i Slaavi ja Ida-Euroopa Uuringute Instituut, Eesti Maja Londonis ning Eesti Gild Londonis.
Saksamaalt olid esindatud Eesti koolid Hamburgist, Münchenist, Berliinist, Frankfurdist ja Kölnist.
Maarika Remmert
Eestlased Saksamaal
TRENDING
