Euroopa Liidus töötab vähem eestlasi kui Riigikantselei ELi sekretariaat enne liitumist ennustas, vahendab Sakala.

Euroopa Liidu sekretariaadi juhataja Keit Kasemets ütles Sakala vahendusel, et täielikult on Eesti kodanikele oma tööturu avanud kolm euroliidu riiki: Suurbritannia, Iirimaa ja Rootsi.

«Meie praegustel andmetel on Suurbritanniasse aasta jooksul tööle läinud 3000 Eesti kodanikku, Iirimaal on neid ametis 2000 ja Rootsis ehk paarsada,» ütles ta.

Teised vanad Euroopa Liidu riigid on vähemalt esimeseks kaheks aastaks tööjõu liikumisele piiranguid seadnud, kuid mõningal määral lubavad meie kodanikke tööle Holland, Soome ja Saksamaa, lisas Kasemets.

Enne liitumist prognoosis sekretariaat, et lahkujaid võib aastas olla ligi 20 000. «Tegelikkuses on neid üle kahe korra vähem,» rõhutas ta.

Pigem minnakse Eestist tegema lihtsamaid töid, milleks pole vaja erialast haridust. Spetsialiste ja oskustöölisi on lahkunud vähem.

Samas ei arvestata lahkunute hulka neid töötajaid, kes pole välismaal ametlikult tööl, vaid osutavad teenust. Näiteks töötab Soomes hulk Eestist pärit ehitajaid, kes teevad allhanketöid ja naasevad siis kodumaale.

«Isegi 15 protsendi /töötajate/ lahkumine on ebatõenäoline,» ennustas Kasemets.

«Meie inimestel on välismaal algul takistuseks halb keeleoskus. Samuti on geograafiline ja kultuuriline erinevus. Eestlased on alalhoidlikumad ega taha eriti kodust kaugele tööle minna,» põhjendas ta eestlaste vähest liikumist.

«Vanade euroliidu riikide kogemuste põhjal võib öelda, et võõrtöötajate tulek on majandusele positiivselt mõjunud,» prognoosis Kasemets peatset võõrtööjõu importi Venemaalt ja Gruusiast.

Töötajate sisseränne pole seni oluliselt suurenenud. Väljastpoolt euroliitu tulnud töötajate hulk on tänavu kasvanud protsendi võrra. Eestis elab ja töötab praegu 98 000 välisriikide kodanikku.

Euroopa Liidust on tänavu meile tööle tulnud kaks korda rohkem inimesi kui mullu, kuid neid on kokku vaid 6300.

Märkmed: