Euroopa Parlamendis toimus täna mälestusüritus, kus anti parlamendi juhatusele üle 1941. aasta inimsusevastaseid kuritegusid meenutav mälestustahvel.


Ettevõtmise initsiaatorite hinnangul võib 1941. aasta 14. juuni küüditamist pidada kommunistliku totalitaarvõimu esimesteks massilisteks inimsusevastasteks kuritegudeks nüüdsete Euroopa Liidu liikmesriikide aladel.

Mälestusüritust juhatas Christopher Beazley, sõna võtsid Tunne Kelam, Aldis Kuskis, Leedu saadik Euroopa Nõukogu juures Neris Germanas ning Euroopa Parlamendi asepresident Jacek Saryusz-Wolski (Poola).

Mälestustahvli vastu võtnud Europarlamendi asepresident Jacek Saryusz-Wolski rõhutas oma kõnes väga olulist asjaolu - nii parlamendis kui kogu Euroopas on palju inimesi, kes ei ole teadlikud nendest traagilistest sündmustest.

«Olles nüüdseks kaks aastat Euroopa Liidu liikmed on meie võimalus ja kohus kannatanud ja hukkunud rahvuskaaslaste ees teadvustada kommunistliku hirmuvalitsuse massikuritegusid Euroopa ühenduse teistele liikmetele,» ütles Tunne Kelam.

Tema sõnul suudab üksnes Euroopa kõigi piirkondade ajaloo ja saatuste lõimumine ühtseks tervikuks pakkuda tagatise, et eesti, läti ja leedu rahvaid 1940. aastal tabanud poliitiline ja rahvuslik katastroof ei kordu.

Üritusest osavõtjad austasid tuhandete ohvrite mälestust minutilise leinaseisakuga.

Toimetas Mari Kamps, PM online

Märkmed: