www.DELFI.eeEuroopa Parlamendi täiskogu istung algas debatiga, mis oli pühendatud 70 aasta möödumisele Nõukogude Liidu poolt läbi viidud esimesest massiküüditamisest Eestist, Lätist ja Leedust, teatas eurosaadik Tunne Kelami büroo.
Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek rõhutas oma sissejuhatavas avalduses, et sadade tuhandete Balti riikidest pärinevate nõukogude terrori ohvrite mälestuse austamine on täna meie kõigi ühine kohus. "Samuti on meie ühine kohus totalitaarse Nõukogude Liidu ja tema juhtide toime pandud inimsusevastaste kuritegude ühemõtteline hukkamõistmine," kinnitas Euroopa Parlamendi president.
Jerzy Buzeki hinnangul ei viinud Läti, Leedu ja Eesti rahvast tabanud katsumused neid masendusse, vaid lisasid otsustuskindlust ja jõudu, et pool sajandit hiljem võidelda välja iseseisvus ning naasta ühinenud Euroopasse.
Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelam ütles, et umbes 50 000 Leedust, Lätist ja Eestist küüditatud kodanikku annavad meile selgema arusaama repressioonide ulatusest, kui viia see arv proportsiooni tolleaegse Inglismaa või Prantsusmaa elanikkonnaga. "50 000 küüditatut tähendanuks Inglismaa jaoks 432 000 küüditatud kodanikku ning Prantsusmaa jaoks 363 000," ütles Kelam.
Tunne Kelami sõnul andsid 1941. aasta küüditamised kodanikuühiskonnale purustava hoobi. Mõttetu ja äärmuslik terror tekitas niihästi ohvrites kui kodumaale jäänute seas kauakestvaid psühhotraumasid ning kujundasid paljudes tunde, et õiglus ei võida kunagi.
Kelam tsiteeris Andrei Sahharovi preemia laureaati Sergei Kovaljovi, kelle arvates pole mingit kahtlust, et küüditamised kujutasid endast moodsat terminoloogiat kasutades inimsusevastaseid kuritegusid.
Balti küüditamiste 70. aastapäev on Kelami arvates võimalus süvendada ühist arusaama, et meie minevik on teie minevik ning ka vastupidi. "Täielik informatsioon 1941. aasta inimsusevastastest kuritegudest peab saama meie ühise Euroopa ajaloo orgaaniliseks osaks," ütles Eestist valitud Euroopa Parlamendi liige.
Teiste fraktsioonide nimel kõnelesid Hannes Swoboda (Austria sotsialist), Leonidas Donskis (Leedu liberaal), Roberts Zile (Läti konservatiiv). Roheliste fraktsioon arutelul ei osalenud .
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Mart Arold15 Jun 2011 15:22
Mitte ainult Jehoova tunnistajad üksinda, vaid ka nende pewreliikmed. KOtd paluti mind ühte perekonda, kud ainsaks jehoova.tunnistajaks oli invaliidina sündinu, kelle hinge käisid püüdmas teised usuhullud. Pererahvas ei takistanud humunanusmist, et las elab see kogu elu vaid vaevades virelenu parema lootuses teispoolsuses.
Jehhovistidele tehakse tõepoolest luiiga ja olen seda ka raadios välja öelnud. Asi on selles, et need õnnetud küüditati varakevadel, kuid vastav seadus võeti vastu vist alles seprembris. Kui teistel läks küüditatud aeg kirja kolmekotdselt, siis ei läinud see neil üleüldse kirja.
Tänutährks kutsuti mind nende ajalookonverentsile, kud neid püüdis ohjeldada AAdu Must.Aga kuimkad seal ekstaasi sattusid ja muudkui Jeesusega vestlesid, siis tundsin end liigsena ja tulin tulema.
hei13 Jun 2011 03:15
1951. aasta 1. aprillil küüditati Eestist Siberisse 278 jehoova tunnistajat. Neid ei mälestata.
Mart Arold12 Jun 2011 03:06
Jutt kolonistatsioonist eurooplaste poolt avastatud uutel mandritel ja saartel on absoluutselt õige, aga sel pole midagi ühist Rahvasteliitu kuulunud Balti riikide okupeerimisega ja inkorporeerimisega. Ime veel, et siis ei võrrelda Aafrika orjade vedamisega USAsse. sisuliselt võttes olekski seevast lähim võrdlus, kuid mitte õigustus. "Õigustada" võiks ju ka sellega, et Peeter I küüditas EEstist rahvast välja.
Ei tohi unustada, et nendest aegadest on möödas aastasajad ning XX süüditamisi ei saa õigustada ega samastada maadevallutuseaja inimsusevastaste kuritegudega, Üheks erinevuseks on asjaolu, et kuigi neegreid viidi Ameerikasse, ei küüditatud sealt valgeid AAfrikasse.
Ei maksa unustada ka NLKP viimast probrammi, mis kuulutas "uue nõukogude inimese" kasvatamist. See oli eufemism venestamisele koos punase ajupesuga, Ka eestlastest pidid saama punased venekeelsed orjad. Aga seda kõike alustati juba meie küüditamistega.
--
Mitteajaloolasena avaldasin esimese raamatu küüditamisest - "Märtsivapustused". Ei salga, et see raamatuke on amatööri oma, kuid meie punased ajaloolased ei tahtnud sedagi teha. On väga iseloomulik, et neid materjale hoiti "ENSV kollektiviseerimise fondis". Tookord küüditati just selleks, et vaba talurahvas kolhoosidesse suruda, et teha neist punased pärisorjad.Kohe peale küüditamist algas massiline kolhooside loomine tempoga ÜLESAJA kolhoosi päevas.
Loe kõiki kommentaare (12)