www.DELFI.eeEuroopa Parlamendi täiskogu istung algas debatiga, mis oli pühendatud 70 aasta möödumisele Nõukogude Liidu poolt läbi viidud esimesest massiküüditamisest Eestist, Lätist ja Leedust, teatas eurosaadik Tunne Kelami büroo.
Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek rõhutas oma sissejuhatavas avalduses, et sadade tuhandete Balti riikidest pärinevate nõukogude terrori ohvrite mälestuse austamine on täna meie kõigi ühine kohus. "Samuti on meie ühine kohus totalitaarse Nõukogude Liidu ja tema juhtide toime pandud inimsusevastaste kuritegude ühemõtteline hukkamõistmine," kinnitas Euroopa Parlamendi president.
Jerzy Buzeki hinnangul ei viinud Läti, Leedu ja Eesti rahvast tabanud katsumused neid masendusse, vaid lisasid otsustuskindlust ja jõudu, et pool sajandit hiljem võidelda välja iseseisvus ning naasta ühinenud Euroopasse.
Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni nimel kõnelenud Tunne Kelam ütles, et umbes 50 000 Leedust, Lätist ja Eestist küüditatud kodanikku annavad meile selgema arusaama repressioonide ulatusest, kui viia see arv proportsiooni tolleaegse Inglismaa või Prantsusmaa elanikkonnaga. "50 000 küüditatut tähendanuks Inglismaa jaoks 432 000 küüditatud kodanikku ning Prantsusmaa jaoks 363 000," ütles Kelam.
Tunne Kelami sõnul andsid 1941. aasta küüditamised kodanikuühiskonnale purustava hoobi. Mõttetu ja äärmuslik terror tekitas niihästi ohvrites kui kodumaale jäänute seas kauakestvaid psühhotraumasid ning kujundasid paljudes tunde, et õiglus ei võida kunagi.
Kelam tsiteeris Andrei Sahharovi preemia laureaati Sergei Kovaljovi, kelle arvates pole mingit kahtlust, et küüditamised kujutasid endast moodsat terminoloogiat kasutades inimsusevastaseid kuritegusid.
Balti küüditamiste 70. aastapäev on Kelami arvates võimalus süvendada ühist arusaama, et meie minevik on teie minevik ning ka vastupidi. "Täielik informatsioon 1941. aasta inimsusevastastest kuritegudest peab saama meie ühise Euroopa ajaloo orgaaniliseks osaks," ütles Eestist valitud Euroopa Parlamendi liige.
Teiste fraktsioonide nimel kõnelesid Hannes Swoboda (Austria sotsialist), Leonidas Donskis (Leedu liberaal), Roberts Zile (Läti konservatiiv). Roheliste fraktsioon arutelul ei osalenud .
