Samuti pooldab iga teine hääleõiguslik kodanik europarlamendi valimiste läbiviimist avatud nimekirjade alusel. Sel juhul saavad valituks enim hääli saanud kandidaadid, mitte erakondade poolt määratud esinumbrid nimekirjades.
Kuigi enamik valijaist kavatseb hääletada isikupõhiselt ja pooldab valimistel avatud nimekirju, mõistab kaks kolmandikku hääleõiguslikest inimestest hukka poliitikaväliselt tuntust kogunud meelelahutustegelaste kandideerimise europarlamenti, pidades seda vaid trikiks häältepüüdmisel.
Neljandik valijaist aga leiab, et kõigil on õigus eriala vahetada ning meelelahutustegelaste ülesseadmine parlamendikandidaadiks on igati põhjendatud.
Meelelahutustegelaste kandideerimisse suhtuvad positiivsemalt Res Publica ja Reformierakonna toetajad, skeptilisemalt aga Rahvaliidu, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide valijad.
Märtsi seisuga kavatseb 13. juunil valima minna 61% valimisõiguslikest inimestest.
Märtsi keskel toimunud avaliku arvamuse uuringu raames küsitleti kokku 990 Eesti elanikku vanuses 15-74 eluaastat, kellest valimisealisi kodanikke oli 760.