www.DELFI.eeEuroopa Parlament võttis täna vastu resolutsiooni, kus väljendatakse "kasvavat muret" inimõiguste rikkumise pärast Venemaal. Erilise tähelepanu all on Venemaa õigusasutuste väidetav politiseeritus ning puudulik sõltumatus, mida väljendab küsitava väärtusega kohtuotsus Hodorkovski kohtuasjas.
Saadikud peavad murettekitavaks teateid poliitiliselt motiveeritud kohtuprotsesside, ebaõiglaste menetluste ja suutmatuse kohta uurida raskeid kuritegusid, nagu tapmised, tagakiusamised ja muud vägivallaaktid, vahendas parlamendi pressiesindaja.
Resolutsioonis nõutakse tungivalt, et Venemaa kohtu- ja õiguskaitseasutused täidaksid oma kohustusi tõhusalt, erapooletult ja sõltumatult, et tuua rikkumiste toimepanijad kohtu ette. Saadikud juhivad tähelepanu sellele, et Venemaa kohtusüsteemi parandamine vastaks ka president Medvedevi lubadustele tagada suurem õiglus ja läbipaistvus — need põhimõtted on ära toodud tema moderniseerimispartnerluses.
Väljendades tõsist muret Mihhail Hodorkovski ja Platon Lebedevi hiljutise teise kohtuprotsessi otsuse ning süüdimõistmise pärast, nõuavad saadikud sõltumatut kohtulikku läbivaatamist seoses poolelioleva apellatsioonimenetlusega.
Ajakirjanike ja juristi kahtlane surm
Saadikud nõuavad ka tungivalt, et Venemaa föderatsiooni ombudsman laseks läbi vaadata süüdistused ja käimasolevad menetlused Sahharovi mõttevabaduse auhinna laureaadi Oleg Orlovi vastu. Nad tuletavad meelde, et ajakirjanike Anna Politkovskaja, Natalja Estemirova ja Anastasia Barburova juhtumeid ning jurist Sergei Magnitski surma asjaolusid ei ole tulemuslikult uuritud.
Suur hulk inimõiguste rikkumisi on seotud rahumeelsete kogunemiste laialiajamisega. Saadikud mõistavad hukka opositsioonijuhtide korduvad vahistamised ning Artikkel 31 grupi poolt korraldatud rahumeelsete kogunemiste laialiajamise. Resolutsioonis tuuakse esile, et Boriss Nemtsov ja veel umbes 70 isikut vahistati 31. detsembril 2010 Moskvas pärast opositsiooni meeleavaldust.
Parlamendiliikmed usuvad, et EL-i ja Venemaa uus partnerlus- ja koostööleping, mille osas peetakse läbirääkimisi, peaks hõlmama demokraatia, õigusriigi ning inim- ja põhiõiguste küsimusi. Samuti tahavad nad tihendada inimõigustealaseid konsultatsioone ning muuta need tõhusamaks ja tulemustele suunatuks.
