EÜSi liikmetest - Tallinnast ja Tartust - laulumehi koondava meeskoori kontsertreisi eesmärgiks on tuua laulutervitusi kodumaalt. Selleks toimuvad kontserdid New Yorgi Eesti Majas reedel, 17. juunil kl 19 ja Toronto Eesti Majas reedel, 24. juunil kl 19. Loodetavasti õnnestub anda ka lühikontsert ÜRO peahoones New Yorgis.
Veel plaanime laulu lahti lüüa laupäeval, 18. juunil Lakewoodis, tähistades koos sealse eestlaskonnaga Võidupüha; järgmisel päeval, 19. juunil kl 10 esineme Lakewoodi eesti kirikus. Osaleme ja laulame Torontos Tartu College’is 23. juunil toimuval akadeemiliste organisatsioonide „Cantuste õhtul“ ja plaanime külla minna „Ehataresse“.
Meie kontsertidel kõlavad isamaalised palad, üliõpilaslaulud, aga ka koorimuusika klassika. Võib-olla kuuleb ka Leonard Coheni pala „First We Take Manhattan“, ent siis hoopis uues kuues.
Teiseks meie eesmärgiks on kohtuda eestlastega nii Ameerikas kui Kanadas; tuua uudiseid Eestist ning koguda pärimust ja pärida kogemust P.-Ameerika ning sealse elu-olu kohta. Mõistagi ootame ka kohtumisi kohalike kooride ja nende lauljatega ning miks mitte ka võimalust ühiselt mõni laul laulda. Loomulikult ei saa tähtsusetuks pidada tutvumist Ameerika ja Kanadaga, kuivõrd paljudele meist on see esmakordne viibimine Põhja-Ameerikas.
Mida kujutab endast EÜSi meeskoor ning kust ja kuidas ta alguse sai?
1869. a lämbel suvel kogunesid Eestis Tartu linna 46 meeskoori 822 lauljaga ja 5 puhkpilliorkestri 56 muusikuga. Sai teoks I Eesti üldlaulupidu. Rahvusliku liikumise kõrghetk oli ka muusikaline suursündmus, mis pani aluse tänaseni kestvale üldlaulupidude traditsioonidele.
Tõukudes, sest epohhiloovast ettevõtmisest sündis aasta hiljem (1870) Eesti Üliõpilaste Selts. Nagu kirjeldatakse esimestes kroonikates, oli kokkutulemise sihtide hulgas „neljahäälse koorilaulu õppimine“. Paarkümmend aastat hiljem, 1890ndail, oli EÜSi laulumeeste viisipidamine ja nooditundmine tõusnud sellistele kõrgustele, et EÜSi vilistlase K. A. Hermanni juhendamisel suunduti esimestele riigisisestele välisesinemistele.
Kümme aastat hiljem otsustasid EÜSi meeslauljad ametlikult koguneda meeskoori lipu alla Aleksander Läte juhatusel. Sealt alates kõlas EÜSi meestelaul tõusude ja mõõnadega küll koori, kvarteti ja topeltkvarteti esituses kuni 1940. a., mil N. Liit okupeeris Eesti ning üliõpilasorganisatsioonide , sh EÜSi tegevus keelustati. Järgnenud aastatel kõlas EÜSi meestelaul Eestis summutatult põranda alt ning vabalt nende seltsivendade suust, kes Teise maailmasõja ajal olid pääsenud läände.
EÜSi tegevuse taastamisele Eestis a. 1988 lisandus veel 16 aastat. 2004. a 4. juuli hilisõhtul, kui paar tundi varem olid Tallinnas vaibunud Eesti XXIV üldlaulupeo helid, kogunes EÜSi vilistlase Tarmo Jürissoni koduaias kimp laululembeseid muusikasõpru. Et „siiralt ja ausas usus arendada täpsemat sõnade ja viisi tundmist“. Nagu nad toona köögilaua nurgal kirja panid. EÜSi meeskoor oli sündinud, taas.
Tänaseks, mil ametlikult tähistame 7. sünnipäeva, oleme liialdamata teinud Atlandi ookeani ületamisega võrreldava arenguhüppe. Taganedes algusaegade lipukirjast: „Maiorem imaginationem musicam ambitionemque ad opera graviora exhibenda!“ (lad k. „Rohkem muusikalist fantaasiat nõudlike partituuride esitamisel!“) ning tõustes ühe- ja varajast kahehäälset laulujorinat harrastanud kooslusest üldlaulupeokõlbuliku kvaliteedimärgiga meeskooriks. Koori repertuaari kuuluvad meeskoorilaulu klassika, isamaalised palad, üliõpilaslaulud, kaasaegsete interpreetide kooriseaded, pop-töötlused, aga ka nalja- ja õllelaulud ning spetsiaalselt EÜSi koorile seatud palad.
Esinenud oleme kõikvõimalikel EÜSi tähtpäevadel, aga ka mujal. Oleme osa võtnud laulupidudest ja -päevadest, mh 2008. a Eestis toimunud „Märkamisaja“ laulupeost ning kvalifitseerudes 2009 üldlaulupeole. Oleme laulnud pulmades; tervitanud lauluga olümpiavõitjaid; üles astunud koos rock- ja jazzbändidega ning osutanud nö laulu-rendi teenust teistele (meeshäälte nappuse all kannatavatele) segakooridele. Lisaks oleme lavastanud ja üles võtnud muusikavideo, teinud koostööd erinevate dirigentide ja interpreetidega ja kutsunud ellu - teiste üliõpilaskooride baasil - ühissegakoori ning esinedes sellega 2010. a EÜSi 140. aastapäeval Tartu Ülikooli aulas, dirigendiks Hirvo Surva. Kvalifitseerusime ka käesoleval suvel Tallinnas toimuvale noorte üldlaulupeole.
2010. a suvel sooritasime esimese välisreisi, ülimenukaks kujunenud kontsertreisi Rootsi Kuningriiki. Meid võõrustasid seal EÜSi Göteborgi koondus ja teised kohalikud eestlased. Seal ühel kenal suveõhtul Koitjärvel, pea eduelamusest põkslemas ning kurk kähedaks lauldud, saigi arutatud ja arvatud, et „no kui Rootsi juba võetud on, siis järgmiseks… -first we take Manhattan…“. Ehk et järgmisel aastal sooritame jõulise kontsertreisi Põhja-Ameerikasse. Ning siin me nüüd olemegi.
Rõõmsate kohtumisteni!
Andres Mägi,
I tenor ja EÜS meeskoori peadirektor
