On kõige pikemate päevade ja kõige lühemate ööde aeg, on maasika- ja pärnaõielõhnaline suve algus, on jaanipäev – just see ongi juunikuu! 21.–23. juunil peeti Bonnis Bad Godesbergis Annabergi lossis EÜSLi laste ja noorte kultuuripäevi.
Reede, 21. juuni
Kõlab üks suur “Tere!”, kes ütleb seda häälekamalt, kes natuke häbelikult ema selja tagant, kes juba lausa vana tuttava kombel – on algamas laste kultuurinädalalõpp Annabergis. Koht on ju paljudele tuttav, aga see, mis siin toimub, iga kord pisut erinev.
Suur MEISTERDAMISTUBA – igaüks, kel lusti, saab oskusi proovida, kas päris omal käel või siis ema-isa abiga. Mida siin küll ei leidu – uhketest autopiltidest peente sitside-satsideni! Kõigile jätkub materjali, et meisterdada uhke karp kõikvõimalike vajaminevate asjade tarbeks ja järjehoidja loetavale raamatule.
Kel töö pooleli jääb, võib järgmisel päeval jätkata. Töötoas on abiks Inga Pucas.
KORVPALLILAHING – suuremad poisid peavad Teatribussi näitlejate Marko Mäesaare ja Maarius Pärnaga maha ühe päris korraliku korviviskemängu.
ÕHTUMUINASJUTT – kes meist täiskasvanuist ei tunneks meloodiat sõnadega “Mina ei taha veel magama jääda...” See on saatnud Eesti Raadios paari generatsiooni praegusi emasid-isasid, kui nad lapsena õhtujuttu kuulasid. Seekord loeme õhtujuttu meie. Särav “Loojuv Päike” Karin
Schmauck loeb muinasjuttu kolmest põrsakesest ja Punamütsikesest. Kaasalugejatena annavad oma parima Inga Pucas, Merike Miländer, Tõnu Janson ja Anneli Jehkul.
UNEAEG – lastele. Emadele-isadele saabub see nagu alati ikka mitu tundi hiljem!
Siinkohal kummutame kohe ühe väärarvamuse Annabergis oleku ajal – homme lähen varem magama – ei lähe kohe kindlasti, pigem vastupidi!
Laupäev, 22. juuni
EÜSLi LASTEPÄEVADE AVAMINE – Maarika Remmert ütleb kõigile tere tulemast, tutvustab päevaprogrammi ja neid, kes seda läbi viia aitavad. (Karin Schmauck, Merike Miländer ja “Teatribussi“ näitlejad Marko Mäesaar, Maarius Pärn)
HOMMIKVÕIMLEMISETA ei saa ju päeva alata, kui jalad ei taha karata ja pea veel unemõtteid täis! Näitlejad Maarius ja Marko võtavadki juhtimise enda kätte ja hoogne hommikune trall võib alata! Kui võimlemine võimeldud, algab suurematele lastele
NÄITEMÄNGUTÖÖTUBA. Mis seal täpselt toimub, me kohemaid teada ei saagi, aga piilumas käia võib küll. Kui näidend selge, kantakse see ka pärast lõunasööki kõigile ette. Juhendajaiks on näitlejad Marko ja Maarius.
Pisematele on avatud meisterdamistuba ja kiiged, liivakast ning batuut ootavad kiikujaid-mängijaid-hüppajaid.
SUUR SEEBIMULLIPUHUMISE VÕISTLUS – saab teoks esmakordselt! Karin rivistab kõik tulevased tšempionid üles Annabergi lossi rõdule ja suur puhumine võib alata. Žürii ja pealtvaatajad naudivad seda kõike suure kaasaelamisega lossi aias.
Küll võivad need sillerdavad ja sätendavad seebimullid kaunid olla! “Oh, vaata, ja see seal ja kui ilus ja kui suur ja vaata vaid, kui kaugele lendab ja imeilus!” – sellised olid vaatajate hüüded kooris ja üksi.
Iga laps saab veel omakorda oma puhumiskunsti näidata. Kõik teenivad suure aplausi ja imetlushüüded ning võistluse lõpuks diplomi ja väikese auhinna!
LÕUNASÖÖK KOOS JÄÄTISEGA – no mis oleks üks tõeline päikesepaisteline laupäev ilma jäätiseta, nii mõtlesid meie kokad ja meie kiitsime neid ning nautisime jäätisevalikut pärast maitsvat lõunasööki!
LÕKKEPLATS – ei saa ju olla ühtki õiget jaanipidu ilma lõkketa! Puude kohaletoomise eest oli hoolt kandnud pereisa Andreas Böhland, abiks sättisid end asjalikult veel lõkkeplatsi ette valmistama Rainer England ja Joachim Pucas. Meistertati valmis ka tokileiva küpsetamise tarvis pikad tokid.
SPORT – seekord kahe võistkonna vahelised teatevõistlused. Ühel pool Suured Sõbrad ja nende vastaseks Sokud. Võistluse peakohtunikuks oli Tõnu Janson. Vile peale alustati heitlust ja see teatevõistlus pani kaasa elama nii võistkonnad kui ka pealtvaatajad, ergutushüüded kõlasid üle lossiõue. Võisteldi kotijooksus, pallikandmises reketil ja lusikal, palliveeretamises, õhupallimängus – seekord jäid peale Sokud, spordivõistlust jäi lastele meenutama diplom ja väike auhind.
NÄIDENDI ETTEKANNE – pärast kakao- ja koogipausi olid noored näitlejad oma teatritegemisega nii kaugel, et võisime kõik nende õpitut vaadata. Seekordne etteaste oli improvisatsioon muinasjutu “Kolm põrsakest” teemal. Millise toreda ümberkehastumisega lapsed tegelasi kujutasid ja kui veenev üks või teine algaja näitleja oma rollis oli!
Rahule jäid ilmselt nii noored näitlejad kui ka kõik pealtvaatajad. Marko kommentaariks oli, et nüüd võime tükiga turneele minna!
ÕHTUSÖÖK – suurejooneline nagu Annabergis kombeks! Siinkohal tahan kohe veel ühe arvamuse paikapidamatust ja isegi lootusetust toonitada. See oleks “homme söön vähem või “täna õhtul ma pärast sööki enam midagi ei söö” või veel midagi sarnasel teemal – Annabergis osutub see lihtsalt võimatuks, ükskõik, millisel üritusel me siin ka ei oleks – lihtsalt kokad kokkavad liiga hästi! Nii ka seekord – seega ongi mõttekas kõht punni täis süüa ilma vähemagi südametunnistuse piinata!
PEREKONDLIK SAAPAVISE – tekitas see alles elevust! Nii mõnigi järelkasvu esindaja sai viske kaugemale kui lapsevanem! Oh seda rõõmu hea tulemuse üle ja pisut pettumustki, kui saabas nii suurt kaar ei teinud kui loodetud. Esikolmik sai väikesed auhinnad.
Nüüd oligi aeg LÕKKE SÜÜTAMISEKS, et kõik läheks ikka nii nagu kord ja kohus, tegime kaasa ühiselt tulesüütamistseremoonia ja näe: lõke süttiski suure leegiga!
RINGMÄNGUD – kuuluvad lõkketule ja jaanipeo juurde, seda toredat koos tantsimist nautisid nii pisikesed kui ka suured.
TOKILEIVA KÜPSETAMINE – on juba asi omaette, ise saad tainast ümber toki keerata ja siis veel sütekuumuses küpsetada, maitseb suurepäraselt, isegi siis, kui leib natuke kõrbema on läinud!
LAULUTA juba lõkke juures läbi ei saa! Maarius võttis kitarri ja laulumaraton võis alata. Nagu ikka lahkusid viimased lauljad siis, kui linnud varavalges laulu juba ise üles võtsid.
Pühapäev 23. juuni 2013
KÖLNI EESTI KOOLI selle poolaasta viimane koolipäev toimus sel korral koos laste ja noorte kultuuripäevade lõpupäevaga.
Pärast hommikusööki toimus – JUMALATEENISTUS kogu perele, mille teema oli sõprus. Pastor Michael Schümers rääkis väga toredasti ja südamlikult lastele sõprusest ja sõpradest ning sellest, kuidas me oma sõpru aidata ja usaldada saame. Lapsed panid kirja oma mõtted selle teema kohta. Michaeli kitarrimängu saatel lauldi üheskoos.
KÖLNI EESTI KOOLI TUNNID olid seekord avatud kõigile osavõtjaile. Pisemad kordasid seni õpitud eesti keelseid laule-mänge Karini juhendamisel ja suuremate lastega harjutas Merike väikeseks esinemiseks luulepõimikut H. Männi “Kevadlilledest”. Lisaks said lapsed veel eestikeelseid ristsõnu ja piltmõistatusi lahendada – eriti see viimane tegevus pakkus elevust, kui siis tõesti õige lahendus kätte saadi!
Oligi käes aeg lühikeseks ÕPILASTE JA ÕPETAJATE ETTEASTEKS. Loomulikult oli ka emade-isade toetus teretulnud.
Kui lühikesed võivad olla tegusad päevad! Seda tundsime seegi kord, kui Maarika kõiki jälle kokku kutsus, et LASTE KULTUURIPÄEVAD LÕPPENUKS KUULUTADA!
Tänu osaliseks said kõik, kes aitasid seekord seda üritust korraldada ja abiks olid nõu ja jõuga. Olgu siinkohal veel kord aitäh öeldud firmale Bellicon, kes meile väikesed auhinnad sponsoreeris – selle taga seisab ühtlasi ka meie truu fotograaf Heiko Schmauck, tänud ka meie spordivõistluste eestvedajale ja kohtunikule Tõnu Jansonile, klaverisaatjale Helge Petersile ning loomulikult päevade peakorraldajale Maarika Remmertile ja tema abilistele!
Üks eriline tänu veel – nimelt ilmataadile, kes meile just selleks nädalalõpuks nii kena ilma valmis sättis!
Oli tegus, huvitav ja heatujuküllane nädalalõpp! Algavad vaheajad ja puhkused – soovime omalt poolt kõigile ILUSAT SUVE!
Kölni Eesti Kool alustab oma tegevust jälle septembris. KOHTUMISENI SÜGISEL!
[b
Merike Miländer
