EV 20+, Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 20. aastapäeva tseremoniaalne tähistamine leiab aset laupäeval, 20. augustil 2011. a. algusega kell 13.00 Toronto Eesti Majas, 958 Broadview Avenue.
Kakskümmend aastat on juba möödunud ajast, mil raudse eesriie tagused ikestatud riigid võisid end taas lugeda osaks vanast Euroopast ja uuest vabast maailmast.
Nende 20+ lisa iseseisvusaastatega pärast laulvat revolutsiooni on meie pisike kodumaa Eesti saavutanud palju, palju suurt. Saame kokku Toronto Eesti Majas ja meenutame üheskoos neid meeldivaid saavutusi.
Pidupäev algab Toronto Eesti Maja ees kell 13.00 lipuheiskamisega kaitseväelaste abil, vabariigi hümni saatel. Seekord heiskame ajaloolise trikoloori. Lipp, mis on lehvinud Toompeal viimase 20 aasta vältel Pika Hermanni torni mastis. Hiigelsuure sinimustvalge lipu nr. 073 kinkis Kanada eestlaskonnale EV riigikogu eesistuja dr. Ene Ergma juunis 2004, tähistades Eesti lipu 120. aastapäeva.
Pärast lipuheiskamist sammume ühiselt Eesti Maja peosaali, kus tõstame klaasid isamaa juubeli terviseks ning asume laudadesse maitsma Ülle Veltmani isuäratavat rahvusliku einelauda.
Päevakohase kõnega karastab meid kodumaalt naasnud Toronto Peetri koguduse äsjane karjane õp Mart Salumäe.
Peopäeva lõpetame tähtsa ajaloolise teemaga filmi linastusega „MEHED UNUSTATUD ARMEEST.“ „Rääkimata lugu Eesti Vahikompaniist 4221, eesti meestest Saksa poolel, kes sõja lõppedes sattusid valvama natsi-Saksamaa liidreid Nürnbergi protsessi ajal, olles USA okupatsiooniarmee koosseisus.“
Piletid saab ette tellida Eesti maja büroos ja ESTORE’is või Tõnu Oravalt telefonil (416)-461-7963. Samuti saab tervet lauda (10-kohaline) reserveerida.
Kohtumiseni laupäeval, 20. augustil kell 13.00, et saaksime ühiselt märkida meie kodumaa taasiseseisvuspäeva ja ülistada meie isamaad!
„Arm selle mulla vastu rinnast rinda käib,
kus puhkab meie hõim, kus kasvab meie leib.“
-Marie Under
EV 20 Koguneme pidupäevaks Toronto Eesti Majja (2)
Eestlased Kanadas | 04 Aug 2011 | Toronto Eesti MajaEesti Elu
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
SS – Oberstgruppenführer Paul Hausser, WWII “ Das Reich” Division commander and SS general, publicly stated that NATO grew out of the international brigades of the SS.
http://www.bilderberg.org/nato...
http://www.bilderberg.org/nato...
_Peopäeva lõpetame tähtsa ajaloolise teemaga filmi linastusega „MEHED UNUSTATUD ARMEEST.“ „Rääkimata lugu Eesti Vahikompaniist 4221, eesti meestest Saksa poolel, kes sõja lõppedes sattusid valvama natsi-Saksamaa liidreid Nürnbergi protsessi ajal, olles USA okupatsiooniarmee koosseisus.“_
Siin on teene dr Hjalmar Mäel, kes läks Saksamaal kindral Pattoni staapi ja palus eestlasi nõukogudele mitte välja anda. Teatas, et tema oli 1944. aasta sundmobilisatsiooni korralduse andja ja sakslased sundisid hiljem paljusid eestlasi allkirjastama, et oldi vabatahtlikud. Nürnbergi tribunal kuulutas ka hiljem Waffen - SS-i kuritegelikuks, karistati aga vaid neid, kes olid vabatahtlikud. Dr. Mäe vormistas tagantjärgi ka 43 000 omakaitse liiget sundkorras mobiliseerituteks, et neid päästa. Dr. Mäe vahistati kindral Pattoni staabis ja veetis vangilaagris 2 aastat.
Aga eks paljud eestlased sõdisid nö alati võitja poole peal. Ka Eesti Laskurkorpus sai 1944. aasta sügisel täiendust endiste 20. SS - Diviisi ja 300. Eriotstarbelise Diviisi võitlejate näol, enne kui alustas lahingutegevust Kuramaal.
Siin on teene dr Hjalmar Mäel, kes läks Saksamaal kindral Pattoni staapi ja palus eestlasi nõukogudele mitte välja anda. Teatas, et tema oli 1944. aasta sundmobilisatsiooni korralduse andja ja sakslased sundisid hiljem paljusid eestlasi allkirjastama, et oldi vabatahtlikud. Nürnbergi tribunal kuulutas ka hiljem Waffen - SS-i kuritegelikuks, karistati aga vaid neid, kes olid vabatahtlikud. Dr. Mäe vormistas tagantjärgi ka 43 000 omakaitse liiget sundkorras mobiliseerituteks, et neid päästa. Dr. Mäe vahistati kindral Pattoni staabis ja veetis vangilaagris 2 aastat.
Aga eks paljud eestlased sõdisid nö alati võitja poole peal. Ka Eesti Laskurkorpus sai 1944. aasta sügisel täiendust endiste 20. SS - Diviisi ja 300. Eriotstarbelise Diviisi võitlejate näol, enne kui alustas lahingutegevust Kuramaal.
Eestlased Kanadas
TRENDING
