Trotsides lumetormi, pakast ja ka Lõuna-Saksamaad laastavat gripilainet, kogunesid laupäeval, 26. veebruaril 40 vaprat Hoepfneri Õllevabriku Scharlanderi saali, et tähistada Eesti Vabariigi 87. aastapäeva.

Peoõhtu avas Karlsruhe Saksa-Eesti Seltsi esimehe asetäitja prof. Fany Solter lühikese tervituskõnega. Seejärel lauldi Saksa ja Eesti hümne Toomas Vana klaverisaatega.

Kõneles Karlsruhe linnavolikogu ning Karlsruhe Euroopa Uniooni liige Rita Fromm teemal „Eesti ja Euroopa Liit“. Pr. Frommi kokkupuude Eestiga algas a. 1992, kui Karlsruhes toimusid kultuuripäevad nimetusega „Eesti“. Sellest ajast alates on ta enda sõnul täielik Eesti „fänn“. Ta meenutas mitmeid kordaläinud üritusi, mida Karlsruhe eestlased ja Euroopa Unioon üheskoos on organiseerinud, eriti eesti muinasjuttude-saagade õhtut. Meenutades viimast luges ta ette legendi Tallinna linnavahist ja Vanast Toomasest. Tänaseks kuulub Eesti nii NATO-sse kui ka Euroopa Liitu. Eestil on Euroopa Parlamendis kuus saadikut ja koostöö nendega sujub ladusalt. Väikeselt Eestilt on nii mõndagi õppida, mh. erinevate religioonide tolerantset kooseksisteerimist või ka suurte kultuuriliste massiürituste läbiviimist, (laulupeod).


Järgnes kontsertosa, mis oli traditsiooniliselt kõrgetasemeline ja vaheldusrikas.

Esmalt esitas Mari-Liis Vihermäe flöödil Triinu Kulli klaverisaatega Carl Reinecke sonaadi „Undine“ flöödile ja klaverile 1. Allegro. Solist Monika Hausvalter laulis Triinu Kulli saatega A. Boito ooperist „Mefistofele“ Margherite aaria.

Seejärel esines 5-aastane Viktoria Zagalskaia nelja klaveripalaga. Oli lausa imetlusväärne, millise enesekindluse ja juba omanäolise muusikalise karakteriga väike Viki esines.

Mait Martin esitas kitarril Francisco Tarrega „Kaks karakterpala“ ja shoti traditsionaali „The Bonnie Banks of Loch Lommomd“.

Natalia Zagalskaia esitas klaveril veel Bela Bartoki „ Kaks Rumeenia tantsu“ op.8a sellise jõulisuse ja virtuooslikkusega, mida selle väikese, hapra pianisti puhul raske uskuda on ning oma vaimustust avaldas publik kauakestva aplausiga.

Lõpetuseks esitas Monika Hausvalter Leonora aaria G. Verdi ooperist „La forza del destino“.

Vaimutoitu oli küllalt tangitud, oli aeg ka ihutoidule mõelda. Restorani „Burghoff“ kokkade poolt valmistatud seapraad á la Estonia kõige sinna juurde kuuluvaga maitses suurepäraselt!

Mõnusa jutuajamise ning kohvi ja kookide seltsis lendas aeg kiiresti. Kuid nagu eestlastele tüüpiline on: algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Südaöö paiku läks jalakeerutamiseks ning peo korraldajatel oli tublisti tegemist tuliste tantsupaaride lahutamise ja koduteele suunamisega.

Kena peo kordaminekuks aitas kaasa ka EÜSL-i juhatuse finantstoetus, mille eest siinkohal täname.

Pilte peoõhtust saab vaadata ka internetis: www.degdeg.de

Eestlased Kanadas

TRENDING