Kaitseliit asutati 11. novembril 1918. Organisatsiooni esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit ning kontor asus Tallinnas Brokusmäel majas nr 8, endistes Linna tööameti ruumides, mis rekvireeriti organisatsiooni kasuks. Detsembris kolis Peastaap Vene tänava majja nr 5, endise saksa okupatsioonivõimude komandantuuri ruumidesse. Organisatsiooni esmaülesandeks sai sisejulgeoleku tagamine.
Kõigi nimetuste kinnituseks ilmus 11. novembril Eesti Kaitseliidu päevakäsk nr 1. 11. novembri õhtul Laevanduse" kontoris toimunud koosolekul loobuti Saksa okupatsiooniaegsest bürgerwehrist ja uus organisatsioon nimetati kaitseliiduks. Uue kaitseliidu juhtimise võttis endale Ernst Põdder. Ilmus päevakäsk nr. 1 järgneva sisuga: 1. Alates tänasest päevast võtan E. K. L. juhatuse endale. Alla kirjutanud kaitseliidu juhataja Põdder. Maakondade korralduste ülemaiks nimetan endised Eesti sõjaväe ohvitserid: Harju maakonna ja Tallinna ülem on Kann. Wiru maakonna ja Rakwere Reek. Tartu maakonna ja Tartu Kurvits. Järwa maakonna ja Paide Puskar. Wiljandi maakonna ja Wiljandi Kubu. Läänemaakonna ja Haapsalu Rõuk. Pärnumaakonna ja Pärnu Tannbaum. Wõru maakonna ja Wõru Vreemann. Walga linna Irw. Saare-, Hiiu- ja Muhumaa Poopuu. Tallinna jaoskondade ülemad on: 1. Abrams. 2. Dreverk. 3. Schmidt. 4. Kuusik. 5. Lepp. 6. Vokk. Sadama komendant: kaugsõidu kapten Treilmann, abi: Eduard Friedenstein. Balti vaksali komendant: Friedenstein, noorem. Liidu peastaab asub Brokusmäel nr. 8
Hiljem moodustati ka täiendavalt baltisakslastest 7. (reserv)rood, mille ülemaks oli polkovnik Krusenstern. Pärast Vabadussõda jäi Kaitseliidu tegevus soiku ning selle tegevus lõpetati 1920. aasta 12. augustist. Kaitseliidu nime hoidsid alal maakonna rahvaväe ja kaitseliidu ülemad ja vabatahtlikest koosnevad kaitseliidu kütisalgad ("Oli tekkinud mõistusevastane olukord, kus oma riigi püsimise pärast muretsevad kodanikud pidid selle riigi kaitsmiseks relvastuma ja oma võitlusvõime säilitamiseks harjutama salaja").
Pärast kommunistide 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatset kutsuti Kaitseliit 17. detsembril 1924 taas ellu. Järgnes organisatsiooni tugevnemine ja edukas juurdumine ühiskonnas. 1925. aastal kehtestatud uue Kaitseliidu põhikirjaga fikseeriti täpsed Kaitseliidu allüksuse nimetused. Kaitseliidu ringkond nimetati malevaks ja senised jaoskonnad malevkondadeks. Kaitseliidu liikmeskond kasvas 1940. aastaks 42 000 liikmeni.
Fotod: major Ülo Isberg
