Kaitseministri sõnul peegeldab valitud pealkiri hästi tegelikku olukorda maailmas, kus lisaks tavalistele julgeolekuohtudele on tekkinud uued, seni liialt vähe tähelepanu pälvinud ohud nagu kübersõda ja -terrorism. Analüüsides Eesti vastu toime pandud rünnakuid tõdes Aaviksoo, et internetist on reaalselt saanud XXI sajandi "täiuslik lahinguväli", teatas kaitseministeerium.
"Eesti-vastaste küberrünnakute näol oli tegemist kübersõja ja - terrorismiga, mida teostasid mitte ainult primitiivsete vahenditega asjaarmastajad, vaid ka kõrgetasemeliste teadmiste ja - vahenditega spetsialistid," kinnitas Aaviksoo.
Kaitseministri sõnul on nüüdseks selge, et aja- ja asjakohaste vastumeetmete rakendamine Eestis hoidis ära olukorra, mis oleks võinud ähvardada riigi julgeolekut.
Kaitseministri arvates on inimestel vildakas ettekujutus küberruumist kui piiritletud virtuaalsest keskkonnast, mis ei põhjusta inimohvreid, erinevalt näiteks sõjalistest operatsioonidest. Aaviksoo sõnul ähvardab küberterrorism asümmeetrilise relvana vägagi reaalselt kommunikatsioonivahendite toimimist ning seab seeläbi ohtu kogu ühiskonna tervikuna.
Rahvusvahelise üldsuse strateegiline valik ei tohi Aaviksoo sõnul siinkohal olla vabatahtlik elukeskkonna arengut positiivselt mõjutava tehnoloogia arendamisest loobumine või riikide internetiseerumise kärpimine. Pigem on tähtis nende efektiivne tuvastamine ja karistamine, kes tahavad kasutada olemasolevat tehnoloogiat valedel eesmärkidel.
Minister pidas oluliseks küberrünnakute vastase toimiva tugeva rahvusvahelise juriidilise raamistiku loomist. Alustada tuleks Aaviksoo sõnul küberrünnakute määratlemisest.
Kaitseminister tegi konverentsil osalenud kõrgetasemelistele rahvusvahelistele julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundajatele ettepaneku töötada välja tõhusam ja ühtlasem riikide ja riikidevaheliste organisatsioonide küberkaitse poliitika.
Heikki Aasaru