Kolme organisatsiooni — Eesti Vabadusvõitlejate Liit Kanadas, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ja Eesti Maja Torontos — poolt korraldatud pidulikule kontsertaktusele pühapäeval, 23. novembril Eesti Maja suures saalis Eesti Vabadussõja alguse 85. aastapäeva puhul pöörati suurt tähelepanu ka kodumaal.

EV president Arnold Rüütel oli saatnud aktusest osavõtjaile läkituse, milles öeldi kokkuvõttes: Armsad rahvuskaaslased Kanadas! 85 aastat tagasi algas üks kuulsusrikkamaid, aga ka rängemaid etappe meie riigi ajaloos. Verinoor Eesti Vabariik pidi hakkama relv käes seisma oma iseseisvuse eest. Võit Vabadussõjas andis meie rahvale jõudu taluda ka hilisemaid katsumusi ning taastada Eesti iseseisvus. Lubage tänada Eesti Vabadusvõitlejate Liitu ja kõiki rahvuskaaslasi Kanadas vabadusaate kandmise eest läbi aastakümnete. Soovin, et edu saadaks kõiki teie ettevõtmisi ning et meil kõigil jätkuks õnne ja isamaalist meelt. Presidendi sõnumi, mis dateeritud Kadriorus 14. novembril, ja muud tervitused luges ette aktuse teadustaja EVLK sekretär ksv. Guido Toming.

Hästi koostatud eeskavas pakuti muusikat, laulu, deklamatsiooni ja kõnesid. Mängisid Broadway Poisid. Tegelikult küll ainult üks poiss, Enno Õunapuu, kes musitseeris kavalises osas, mängis meeleolumuusikat ja saatis ühislaule koos Avo Kittaskiga. Laulumees Avo on ka hea akordionist.

Aktuse kava juhatas sisse Eesti Vabadusvõitlejate Liidu esimees kol.-ltn. Ülo Tamre, tuletades Vabadussõja alguse 85. aastapäeva tähistamise puhul meelde teist sündmust, nimelt 1. detsembri 1924.a. mässukatset noore vabariigi vastu, mis suruti koheselt maha, kuid elu hinnaga kahekümne ühele eestlasele.

Langenute mälestuseks kõneles ja palvetas E.E.L.K. peapiiskop Udo Petersoo. 85 aastat tagasi asusid sõjateele isa, poeg ja pojapoeg. Nende võitlust kroonis Jumala abiga võit. Verehinnaga ja meeste eludega isamaa altarile saavutati rahvale igatsetud vabadus.

Vahepeal olid kogunenud lavale Fraternitas Estica Lauluvennad, kes pärast palve lõppu laulsid püsti seisvale kuulajaskonnale „Puhake, parimad pojad“ (K.E. Sööt/J. Aavik).

Aktusekõnelejaks oli kutsutud EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivat, keda tutvustas EVLK abiesimees nltn. Ülo Isberg. Laas Leivat on sündinud 1941.a. Eestis. Saanud hariduse Rootsis ja Kanadas. On ülikooliharidusega ajakirjanik. Läbinud Kanada mereväeohvitseri väljaõppe, auastmelt mereväeleitnant. 1971.a. alates Eestlaste Kesknõukogu Kanadas juhatuse liige ja oli viimased 21 aastat selle esimees. Praegu Eesti Vabariigi aupeakonsul Kanadas. Tema kõne kokkuvõte ilmub edaspidi.

Aktusekõnele järgnes muusikaline osa, kus kahel korral laulsid korporatsioon Fraternitas Estica Lauluvennad oma organisatsiooni värvimütsides peamiselt populaarseid sõduri- ja isamaalaule, millele mõnikord kuulajaskond kaasa laulis. Topeltkvartetti kuulusid tenorid Märt Matsoo, Jaak Juhani, Jaan Kittask, Priit Aruvald ja Ülo Isberg ning bassid Laas Leivat, Allar Viinamäe ja Avo Kittask. Vahelugemised olid Priit Aruvalla poolt. Juhatas ja saatis klaveril Charles Kipper.

Esitati järgmised laulud: „Kaugel idas“, „Kord sammus Eesti pataljon“ (mõlemad sõdurilaulud), „Oli kodu meil“ (P. Veebel/G. Helbemäe), „Teid me tervitame, kodumaa metsad“ (E. Stafenau), „Meil merivood on vabad“ (V.Oxford), „Eesti vennad, laulgem rõõmsalt“ (J. Stuntz).

Kahe ettekande vahele oli paigutatud K.E. Söödi isamaaline luuletus „Vabaduse eest“, mille esitas meie ühiskonnas tuntud deklamaator Helju Salumets. Teadustaja märkis tutvustamiseks, et Helju oli kuni Eesti Invaliide Toetava Naisringi likvideerimiseni selle esinaine ja sõjameeste abistaja.

Kodumaalt tervitajaks oli Eesti Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, kes kinnitas oma kirjalikus sõnumis aktusest osavõtjaile Eesti rahva kaitsetahet ja valmidust selleks. Kohapealsed tervitajad olid aupeakonsul Laas Leivat, EKNi esimees Avo Kittask ning keeleõppel viibivate ohvitseride nimel major Ain Sepp. '
Kapten Joel Kiilman andis üle Kaitseliidu teenetekirjad Eesti Ohvitseridekogule Kanadas (vastuvõtja ülltn. Tarmo Rae), Tartu Instituudile (dr. Endel Aruja), Eesti Keskarhiivile Kanadas (Endel Ainsaar). Kaitseliidu eriteenete medaliga vääristati järgmisi isikuid: Margot Nortmaa, Paul Kunstimees ja Kaius Meipoom. Kunstnik Otto Rannamäe kinkis oma töid järgmistele sõjameestele: kol.-ltn. Ülo Tamre ja ksv. John Reinoja.

EVLK laekuri ksv. John Reinoja tänusõnadega tegijaile ja Eesti Vabariigi hümniga lõpetati kahetunnine sujuvalt jooksnud isamaaline aktus. Pärast lühikest vaheaega ja söögipalvet piirivalve kaplan nltn. Gustav Kutsari poolt pakuti iseteeninduse korras lõunaeinet koos veiniga. Lõunasöögi ajal oli meeleolumuusika ja hiljem ühislaulud Avo Kittaski ning Enno Õunapuu juhtimisel. Maitsekalt kujundatud värvitrükis aktuse kava sobis suveniiriks.

Märkmed: