Eesti president Toomas Hendrik Ilves leiab, et vastuseks Venemaa demokraatiat ohustavatele tegudele ei saa välistada ka Moskva osalist põhimõtete alusel isoleerimist.

Ilves nentis oma sõnavõtus Praha konverentsil, et liikmelisus sellistes organisatsioonides ja ühendustes, nagu G8 või Euroopa Nõukogu, pole kuidagi mõjutanud Venemaa käitumist ning kahtles, kas saab lubada nende töös osaleda riigil, kelle kuulumine demokraatiate hulka on üha enam küsitav.

«Kui on tõsi, et demokraatlikud riigid ei lähe üksteise vastu sõtta, siis mida teeb G8-s riik, kes ähvardab tuumaraketid Euroopale suunata,» küsis Ilves, märkides, et tegemist on ju nimelt demokraatlike suurriikide klubiga.

Eesti riigipea sõnul on kätte on jõudnud aeg mõista, et ka demokraatiaid endid tuleb kaitsta ning et Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikidel tuleb mõelda, mida saavad demokraatlikesse liitudesse kuulujad teha, et demokraatlikud riigid väljaspool neid ühendusi võiksid end tunda sama turvaliselt oma valikutes.

«On kurb tõsiasi, et täna ei saa me enam rääkida demokraatia levitamisest, vaid peame rääkima selle kaitsmisest. Kuid kahjuks just seda peame me tegema,» ütles president Ilves.

«Euroopa kodanikke mürgitatakse. Euroopa riike allutatakse kübersõjale, nende energiatarned peatatakse, neilt pressitakse välja ja neile antakse altkäemaksu ning nüüd ähvardatakse neid uuesti sihtida rakettidega,» tõi ta näiteid viimase aja sündmustest.

Ilves leidis, et lääneriigid on lubanud ahnuse ja naiivsuse tõttu oma julgeolekul sattuda sõltuvusse «ebademokraatlikust jõhkrutsevast naftariigist», mis on lubamatu.

Eesti presidendi hinnangul on vähemalt Euroopa Liit nüüd jõudmas punkti, kus tuleb otsustada, sest ei saa enam ühildada kahte erinevat eesmärki: Euroopa lõimumist ja Venemaa lepitamist.

Ennekõike on tema sõnul vajalik lõpuks saavutada kokkulepe Euroopa konstitutsiooni osas ning asuda ajama ühtset välispoliitikat, vastukaaluks Venemaa soovile tegeleda iga liikmesmaaga eraldi.

Selle eelduseks on aga solidaarsustunne, mis annaks väikestele liikmesmaadele kindlustunde, et suuremad ei sõida nende huvidest Venemaa lepitamise nimel lihtsalt üle ka siis, kui nad seda enamuse toel teha suudaksid.

President Ilves oli konverentsi «Demokraatia ja julgeolek» eilne peaesineja, täna on selleks Ameerika Ühendriikide president George W. Bush.

Tšehhi pealinnas toimuval üritusel osalevad teiste seas ka Vene opositsiooniliider ja kunagine maletšempion Garri Kasparov, endine Nõukogude Liidu dissident Natan Šaranski, Valgevene opositsiooniliider Aljaksandr Milinkevitš ja Tšehhi välisminister Karel Schwarzenberg.



Toimetas PM Online

Märkmed: