NATO alusdokumendi ehk 1949. aasta 4. aprillil sõlmitud Põhja-Atlandi lepinguga ühinemine oli eeldus Eesti liitumisel alliansiga, Eesti saab täisliikmeks, kui lepinguga ühinemise dokument Washingtonis deponeeritakse.


Põhja-Atlandi lepinguga ühinemist toetas 85 riigikogulast, vastuhääletanuid ega erapooletuid polnud.

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles enne hääletamist, et tegemist on Eesti ajaloo ühe olulisema hetkega, ja viitas otsust põhjendades muu hulgas Venemaa murettekitavatele arengutele.

Peaminister Juhan Parts nentis, et liitumine maailma võimsaima kaitseorganisatsiooniga annab Eestile sellise julgeolekugarantii, mida meil ei ole olnud kogu oma ajaloo vältel.

"Mul on heameel tõdeda, et julgeoleku küsimuses ei ole Eesti jagunenud ei vasakpoolseteks ega parempoolseteks, valitsuskoalitsiooniks või opositsiooniks," ütles riigikogu spiiker Ene Ergma seaduse vastuvõtmise järel toimunud tseremoonial. "Meis kõigis on olnud kindel arusaam, et eesti rahva julgeoleku, tema kestmise ja tuleviku nimel oleme ühtsed - sõltumata meie poliitilistest tõekspidamistest."

Riigikogu kiitis lepinguga ühinemise heaks päev enne NATO peasekretäri Jaap de Hoop Schefferi visiiti Eestisse.

Põhja-Atlandi lepinguga lõid lepinguosalised riigid 1949. aastal sõjalise kaitseliidu.

Leping määratleb vastastikuse kaitsekohustuse ja selle eesmärgi täitmiseks vajaliku liikmesriikide ettevalmistuse kohustuse, liikmesmaade konsultatsioonide läbiviimise ja koostöö ning vastava liikmesriikidest koosneva nõukogu (Põhja-Atlandi nõukogu) moodustamise korra.

NATO kui rahvusvaheline organisatsioon, sealhulgas selle tsiviilpeakorter Brüsselis, rahvusvaheline isikkoosseis ja tsiviilpeakorteri juurde akrediteeritud esindused, loodi mõni aasta pärast lepingu sõlmimist. Selle staatuse määrab kindlaks Põhja-Atlandi lepingu organisatsiooni, rahvuslike esindajate ja rahvusvahelise isikkoosseisu staatust reguleeriv leping, millega Eesti kavatseb ühineda kuue kuu jooksul pärast NATO liikmeks saamist.

Eesti sai kutse liitumisläbirääkimistele 2002. aasta 21. novembril Prahas toimunud tippkohtumisel.

Mullu 26. märtsil kirjutasid NATO liikmesriikide esindajad Brüsselis alla Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia liitumisprotokollidele.

Järgnes liitumisprotokollide ratifitseerimine NATO praegustes liikmesmaades, viimasena tegi seda 5. veebruaril Prantsusmaa.

Kõigi alliansiga liituvate riikide ühinemisdokumentide pidulik üleandmine Ameerika Ühendriikide välisministrile on kavandatud aprilli algusse.

Põhja-Atlandi lepinguga ühinemine ei taga Eestile automaatset sulandumist NATO süsteemi. Põhjalikumaks integratsiooniks organisatsiooni töösse peab Eesti ühinema terve rea NATO tegevust reguleerivate lepingutega.

Välisminister Kristiina Ojuland kinnitas eelnõu esimesel lugemisel veebruaris saadikutele, et seaduse vastuvõtmisel ei teki Eestil automaatset kohustust siin NATO baase looma hakata.

Küll aga tekib Eestil kohustus osaleda ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitika planeerimises ning kui vaja, siis ka selle elluviimises.

Eesti tänavused osamaksed moodustavad NATO praeguse kava kohaselt alliansi sõjalisse ja tsiviileelarvesse 8,6 miljonit krooni, sellele lisandub umbes 2,3 miljonit krooni, mis tuleb maksta julgeolekuinvesteeringute programmi NSIP.

Osamaksu NATO tsiviileelarvesse tasub Eesti välisministeeriumi, osamaksu NATO sõjalisse eelarvesse ja kulutused NSIP-ile kaitseministeeriumi eelarvest.

Märkmed: